Kui Ukrainas algas täiemahuline sõda, asusid Eesti poliitikud otsima võimalust piirata agressiooni toetava sümboolika avalikku kasutamist, näiteks Georgi linti ja Z-tähte. 2022. aasta kevadel muutiski riigikogu karistusseadustikku.

Nelja aastaga on politsei tuvastanud üle 1000 juhtumi, kus keelatud sümboolikat on avalikult eksponeeritud. Ainuüksi eelmisel aastal tuli politseil tegeleda paarisaja sellise rikkumisega.

"2025. aastal registreeriti kokku 213 väärtegu, mille seisuks oli rahvusvahelise kuriteo õigustamine või toetamine," lausus PPA põhja prefektuuri vanemkomissar Anders Allandi.

Enamasti lõpeb vaenuliku sümboli eksponeerimine hoiatuse või ligi 400-eurose rahatrahviga.

"On ka näiteid, kus on määratud isikule arest ja rahatrahv võib olla ka suurem kui 400 eurot. Sõltub kõik konkreetsest juhtumist ja kas inimene saab oma eksimusest aru või mitte," ütles Allandi.

"Tegelikult on võimalus kaalutleda sellel väärteomenetlejal ka näiteks, et teha kohapeal hoiatus ja öelda ka inimestele, et pane oma Z-märk või Georgi lipp omale tasku tagasi ja see ongi sellisel juhul ka menetlemine. On olnud ka juhtumeid 30 ringis, mis on jõudnud kohtusse ja karistuseks on olnud rahatrahv," sõnas justiits- ja digiministeeriumi nõunik Priit Põiklik.

Advokatuuri endine juht Jaanus Tehver ütles, et sümboliseadus on kehvasti välja kukkunud: inimese jaoks ei ole piisavalt selge, mille eest täpselt karistatakse.

"Mõnes mõttes selle seaduse õnnetus ongi see, et ta täpselt ei määratle seda, mis on lubatud või keelatud ja me peame selle normiga elama niiviisi, et igaüks loeb ja mõistab, mida see tähendab," ütles Tehver.

"Seadusandja tahe olnud see, et seadus ei oleks väga kinni kirjutatud. Kuna tegemist on väärteo koosseisuga, kus menetlejal peaks olema võimalik kaalutleda, kas alustada menetlust või hoiatada ja kutsuda korrale, siis selline kaalutlusruum on jäetud menetlejale eesmärgipäraselt," selgitas Põiklik.

Tehveri hinnangul on probleemiks ka see, kui politseinik peab hakkama ise hindama, mida vastav karistusnorm tähendab. Lisaks ei ole hea, kui politsei peab olema nii karistuse kohaldaja kui ka õigusnormi sisustaja rollis.

"Politsei kui täitevvõim ja õiguskaitseorgan hakkab sisustama ise mingit karistusnormi ja seda rakendama sellisel viisil, mis tavakodanikule, kelle suhtes politsei norme rakendab, suure tõenäosusega ette nähtav ei ole. Siis tekib olukord, kus nii-öelda karistuse kohaldaja ja õigusnormi sisustaja on sama struktuur," ütles Tehver.

Mõned vaenulike sümbolite vaidlused on jõudnud ka riigikohtuni. 2023. aasta sügisel hoidis meeleavaldaja Vabaduse väljakul Palestiina lipuvärvides plakatit tekstiga "jõest mereni". Politsei karistas teda 120-eurose rahatrahviga leides, et ta eksponeerib inimsusevastase kuriteoga seotud sümbolit. Riigikohus tühistas poolteist aastat hiljem trahvi ja lõpetas väärteomenetluse.

Samas leidis riigikohus, et Facebookis Venemaa dessantväelasi õnnitlenud Kohtla-Järve naise trahvimine oli põhjendatud, kuigi maakohus oli trahvi tühistanud.

Seda, kas sümbolit kasutatakse kuriteo toetamiseks või mitte, tuleb riigikohtu hinnangul vaadata keskmise mõistliku inimese seisukohast. Arvesse tuleb võtta nii sümboli enda tähendust, kui ka selle avaldamise aega, kohta ja viisi.

"Praktikas selle normi kohaldamine tekitab lihtsalt vaidlusi ja sellest tulenevalt ressursikulu nii riigile kui inimestele, kes selles vaidluses on sunnitud tavaliselt vastu tahtmist osalema. Kõige lihtsam viis ja mõnes mõttes täitsa loogiline viis on see, et karistusnorm, mis tekitab ühiskonnas rohkem probleeme, kui ta lahendab, tuleb lihtsalt kehtetuks tunnistada. Meil ei ole vaja õiguskorda sellist normi," sõnas Tehver.

Kui see tundub liiga radikaalne, siis Tehveri hinnangul tuleks seadus vähemalt ümber sõnastada.

Allandi hinnangul on seadus aga igati vajalik, kuna rahvusvahelise kuriteo toetamine võib viia suuremate ning raskemate kuritegudeni.

"Rahvusvahelise kuriteo toetamine või õigustamine võib normaliseerida raskemaid rahvusvahelisi kuritegusid. Oluline on, et inimesed Eestis ei tunneks ennast häirituna või hirmutatuna nendest tegudest, mis maailmas toimuks ning meile ei tunduks ühiskonnas need tegevused normaalsetena," ütles Allandi.

Põhjaranniku tegevtoimetaja ütles, et kuigi Ida-Virumaal leidub endiselt inimesi, kes ei mõista, miks neid karistatakse sümbolite eest, mis nende jaoks tähistavad fašismi alistamist, on enamik siiski oma käitumist muutnud.

"Kui aastate eest oli osadel venekeelsetel inimestel kombeks maikuus enda auto tahavaatepeeglile, salongi või antennile kinnitada Georgi lint, siis nüüd me enam seda ei näe ja seda teavad kõik üheselt, et see on keelatud sümbol," lausus Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda.