Sotsiaalministeeriumi andmetel on ühe lapse ülalpidamise keskmine kulu perele praegu 564,62 eurot kuus.

"See on väga suur summa raha. Tuleb arvestada ka seda, et raha hind pidevalt muutub seoses inflatsiooniga," lausus Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

"Me ka kodus arutasime. Meil on kolm last ja üritasime seda numbrit kuidagi panna reaalsesse elusse. Ma loodan, et see teadlaste metoodika on adekvaatne," sõnas peaminister Kristen Michal (Reformierakond).

Peaministri sõnul mõjutavad meie demograafilist probleemi üldine kindlustunne ja regiooni julgeolek. Riiklikult tuleb panustada parematesse teenustesse.

"Eesti on toetuste poolest Euroopas üks kõrgemate toetustega riik siiski, aga teenuste poole pealt tuleb kindlasti areneda ja seda ma kindlasti sotsiaalvaldkonnast ootan, et sellega paremini toimetada. Oluline on ikkagi see, et sul on olemas kvaliteetsed teenused: pereelu ühildamine, lastehoid, haridus, vaba aja veetmise – ütleme erinevate niisuguste – huvihariduse võimalused ja nii edasi," ütles Michal.

Debatt teenuste osas jääb kohati ebatäpseks ning ei öelda, milliseid teenuseid pakkuda tahetakse, ütles demograaf. Ekslik on arvata, et lastetoetused ei mõjuta sündimust.

"Toetus peab olema proportsioonis tegelike kuludega, mis lapse kasvatamise peale kuluvad. Teiseks see nii-öelda proportsioon kuludes peab olema ka ajas püsiv. Ehk ei ole nii, et meil on mingi nominaalne summa ja siis me laseme aastaid, aastakümneid reaalväärtusel väheneda. See peab olema kuidagi jällegi fikseeritud elukalliduse tõusuga," lausus TLÜ Eesti demograafia keskuse teadur Mark Gortfelder.

"Üks võimalusi siin on peretoetused indekseerida ja on ka erinevaid võimalusi, millega täpselt peretoetusi indekseerida. Aga see võtab jällegi vähemaks seda otsustusvalikut ka poliitilisel tasandil, et võib-olla oleks mõistlikum seesama raha suunata näiteks mõnda teenusesse või mõnda teise tugimeetmesse," sõnas sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov.

Peretoetuste indekseerimist poliitikud otsesõnu välja ei paku.

"Kõik perede kindlustunnet kahjustavad sammud tuleb külmutada. See on Isamaa sõnum olnud järjekindlalt," ütles Reinsalu.

"Majandus on kasvule pöördumas ja osalt ka meie enda otsuste tõttu. Inimestele jääb rohkem raha kätte, maksud siiski alanevad võrreldes eelmise aastaga ja kolmandaks tuleb astuda hulga erinevaid samme, et muuhulgas ka näiteks bürokraatiat vähendada, planeerimist lihtsamaks teha, et eluase oleks lihtsamini kättesaadav," lausus Michal.

Sotsiaalministeerium on välja pakkunud erinevad võimalused vanemahüvitise skeemi täiendamiseks, mõjuanalüüsid peaksid valmima selle suve alguses.