Belgia soovib leevendada survet kohalikule vanglasüsteemile ning pinna rentimine välismaal on üks kaalumisel olevatest võimalustest.

Asüüli- ning migratsiooniminister Anneleen Van Bossuyt ja justiitsminister Annelies Verlinden olid seetõttu esmaspäeval ja teisipäeval Eestis, sarnaseid visiite on tehtud ka Kosovosse ja Albaaniasse. 

"Kui siin süüdimõistetud isikud, kellel puudub elamisluba, saavad oma karistust kanda oma päritoluriigis või välisriikide kinnipidamisasutustes, tähendab see nii karistuse nõuetekohast täideviimist kui ka samal ajal meie vanglasüsteemi märkimisväärset tõhususe kasvu. See võimaldab meil ka paremini investeerida tugiprogrammidesse, mis aitavad vangidel pärast karistuse kandmist leida oma koht ühiskonnas," ütles Verlinden. 

Eestit kirjeldatakse kui inimõigusi austavat õigusriiki, mis avab ukse võimalikuks koostööks. Samal ajal peetakse kulisside taga edasi kõnelusi ka Kosovoga ja Albaaniaga, vahendas Belgia väljaanne Le Soir. 

"Me sõnum on selge: kõigil, kes elavad meie riigis ebaseaduslikult ja panevad toime ka kuriteo, pole siin tulevikku. Päritoluriiki naasmine jääb esimeseks võimaluseks. Kui see pole võimalik, kaalume kinnipidamist väljaspool Belgiat. Seda tehes me mitte ainult ei tugevda oma kodanike julgeolekut, vaid leevendame ka survet meie vanglasüsteemile," ütles Van Bossuyt. 

Eesti on juba sarnase vanglarendilepingu sõlminud Rootsiga. Mullu 18. juunil allkirjastasid justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ning Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer kahe riigi vahelise vanglarendilepingu. Lepinguga tagatakse Rootsile kasutamiseks 400 kambrit ühtekokku kuni 600 kinnipeetavale. 

Pärast uudise avaldamist teatas justiitsministeerium, et Eestil on allkirjastatud välisleping Rootsiga ning see ootab mõlema riigi parlamentide heakskiitu. Muid kokkuleppeid, ega aktiivseid läbirääkimisi Eesti vanglate rentimiseks käimas ei ole. 

Reinsalu: valitsus on sisulisest dialoogist keeldunud

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et valitsus on asunud enne valimisi pressima riigikogust läbi väliskurjategijate Eestisse paigutamise lepingut, soovides viieks aastaks paigutada Tartusse sadu vange ning tuues nad Eestisse lähikuudel.

"See ei ole mõistlik. Kogu riigikogu opositsioon on selle lepingu vastu konsensuslikult. Valitsus on sisulisest dialoogist selles küsimuses keeldunud. Aus  oleks valitsusel selle lepingu küsimus lükata edasi valimistejärgsesse aega," lausus ta," lausus Reinsalu.

Reinsalu märkis, et tema hinnangul ei sisalda Rootsiga sõlmitud leping suurt ärilist võitu.

Belgia huvi kohta ütles Reinsalu, et Belgia kahe ministri saabumise kohta polnud Eesti justiitsministeeriumi kodulehel mingit viidet.

"Pakosta sõnul otsustati ühiselt koos belglastega asuda analüüsima õigusruumi ning belglastega peetav arutelu on "teoreetiline". Lõpetame nüüd selle Eestist Euroopa migrantkurjategijate hubi kujundamise.  Sel valitsusel pole selleks lihtsalt enne valimisi mandaati," lausus Reinsalu.