"Me oleme täiesti selgelt teatanud, et see valitsus ja see riigikogu koosseis enam ühtegi täiendavat vanglarendi teemat ei aruta. Ja juhul, kui selleks peaks kunagi huvi olema, siis saab seda teha järgmine valitsus," ütles Pakosta (Eesti 200) neljapäeval ERR-ile.

Belgia meedia teatas kolmapäeval, et Eestit külastasid Belgia asüüli- ja migratsiooniminister ning justiitsminister, et uurida võimalusi Belgia vangide võimalikuks paigutamiseks Eestisse.

"Ärge nüüd tõlgendamisega hoogu minge, seal Belgia loos oli ka kirjas, et vanglate renti ei arutata praeguse Eesti valitsusega ja et kui see üldse teemaks tuleks, siis järgmise valitsusega," rõhutas Pakosta.

Tema sõnul tuntakse maailmas Eesti vanglateenistuse ja moodsate vanglate ning heade digilahenduste vastu laialt huvi ning selles valguses viibisid Eestis ka Belgia ministrid.

Küll aga meenutas Pakosta, et Jõhvis asuvas Viru vanglas on juba mitu aastat üks hoone tühi, mida saaks kasutada võõrvangide hoidmiseks, kui selline otsus tehtaks.

"Järgmine valitsus saab öelda, kas seda tühja hoonet peetakse endiselt maksumaksjate rahaga püsti või leitakse sellele mingi parem rakendus. Ida-Virumaale saaks näiteks teha 60 täiendavat töökohta. Aga see on kõik järgmise valitsuse otsustada ja kaaluda," märkis ta.

Kommenteerides Rootsiga sõlmitud vanglakohtade rendilepingut, mille alusel peaks valitsuse hinnangul juba aasta teises pooles Rootsi vangid Tartu vanglasse jõudma, ütles Pakosta, et selle suhtes on meeleolud positiivsed.

Leping on riigikogus läbinud esimese lugemise ning riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond) ütles kolmapäeval ERR-ile, et praegu toimuvad veel kaasamisüritused ning märtsis peaks leping ratifitseeritud saama. Välislepingute ratifitseerimine nõuab riigikogus kahte lugemist.

"Praegu plaan on ikka selle aasta jooksul ja ma ise arvan, et pigem ikkagi siin kevade poole. Praegu meil on selline aktiivne kaasamisprotsess käsil ja järgmisena oleme kutsunud omale külla Tartu linnavolikogu esimehe ja Tartu linnapea nende oma palvel, et neile siis seletada. Oleme kutsunud ka justiitsministeeriumi ja vanglateenistuse, et nad saaksid oma küsimustele vastused," lausus Timpson.

Timpson kinnitas, et lepe ei ole jäänud toppama ning ka Rootsi parlament peaks selle kevadel ratifitseerima.

Lepingut ei ole veel ratifitseerinud ka Rootsi parlament.

Pakosta sõnul saab Rootsiga sõlmitud lepingu täitmisest õppimise koht.

"Kui me läheme selle projektiga edasi, siis see on kindlasti ka õppimise koht, et kuidas sellega läheb. Lepingus on ju ka ette nähtud mitmed võimalused lepingu lõpetamiseks, kui natukenegi midagi peaks turvalisust ohustama või midagi peaks halvemaks minema. Nii et vaatame, katsume kõigepealt selle ühe asja tööle saada, vaatame, kuidas sellega läheb," rääkis justiitsminister. Ta rõhutas siiski, et politsei ja kaitsepolitsei on riske väga põhjalikult analüüsinud ja need on kõik maandatud.

"Ehk kõik, mida me teame, on maandatud ja kõik peaks minema täiesti turvaliselt, aga meil ei ole plaanis seda tegevust kuidagi laiendada või seda tegevust kuidagi muuta," kinnitas Pakosta.

Vanglateenistuse vanglatöö korraldamise talituse juhataja Tiina Unuks kinnitas, et Belgia tegi vihje, et soov oleks Eestis vanglakohti rentida,

"Meie sõnum oli see, et täna me selleks hetkel küll võimalust ei näe. Sellepärast, et Eestis hetkel peamine ressurss läheb sellele, et Eesti-Rootsi leppe saaks jõustatud. Meil ei ole ka varasemat vanglarendi kogemust Eestis, et meil on vaja aru saada, kuidas see meile töötab. Ma ei välista, et tulevikus me võiksime ka teisi vanglakohti Eestis välja rentida, aga kindlasti mitte Tartu vanglas sel ajal, kui on seal Rootsi kinnipeetavad," ütles Unuks.

Eesti vanglakohtade vastu on ka varem teistest riikidest huvi tuntud.

"2024. aastal pöördus meie poole Suurbritannia, kes tundis huvi vabade vanglakohtade rendiks. Neil muutus poliitiline olukord ja nad otsustasid minna pigem alternatiivkaristuste peale. Seetõttu edaspidi nad huvi ei tundnud. 2024. aasta suve poole pöördusid meie poole Holland ja Rootsi ning tundsid huvi. Hollandiga me nägime, et leppesse ei ole võimalik minna. Meie õiguslik kord on niivõrd erinev," selgitas Unuks.

Soomele on samuti tutvustatud vanglakorda ja Rootsiga sõlmitud lepet, aga vanglakohtade rentimise vastu pole Soome huvi tundnud.

Eestis on kokku 3000 vanglakohta, vange on praegu 1600. Eesti ja Rootsi vahelise leppega plaanitakse Eestisse tuua kuni 600 süüdimõistetud vangi.