Eesti president Alar Karis ja Läti peaminister Evika Siliņa soovivad Euroopa erisaadiku osalemist läbirääkimistel Kremliga Ukraina sõja lõpetamise üle, teatas väljaanne Euronews. Eesti välisminister Margus Tsahkna lükkas sellise idee karmisõnaliselt tagasi.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas "Esimeses stuudios", et Eesti ei ole oma seisukohta Venemaa suhtes muutnud.

"Eesti poliitika on väga selge, siin ei ole mingit kahtlust ning ma vaatasin ka seda intervjuud ja mida president ütles. Jättes kõrvale need erinevad tõlgendamisvõimalused, et kas ta ütles seda, et Euroopa Liidul peab olema üks esindaja läbirääkimiste laua taga, et rahu saavutada, või siis minna ja rääkida Venemaaga otse, siis meie seisukoht ei ole kuidagi muutunud. Meie ülesanne on praegu aidata Ukrainat nii palju kui võimalik paremale positsioonile rahuläbirääkimisteks ja toetada rahuläbirääkimistel Ukrainat maksimaalselt, sealhulgas pakkudes Ukrainale julgeolekugarantiisid, nii et Eesti välispoliitika ei ole grammigi muutunud Venemaa suhtes," lausus Pevkur.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Jevgeni Ossinovski tõi esile, et riigijuhi ja välisministeeriumi vahel peaks olema rohkem suhtlust, et ei saadetaks maailmale erinevaid signaale.

"Ma arvan, et selle sõnumi enda tähendust võib-olla objektiivsel maastikul ei maksa üle hinnata, aga kindlasti, mis on kahetsusväärne, et nii väikeses riigis nagu Eesti, kus julgeolek on eksistentsiaalne küsimus – erinevad võimukeskmed, keda Eesti Vabariigis väga palju ei ole, peaksid siiski kõnelema ühel häälel. See, et meil on presidendi ja valitsuse vahel nendes küsimustes tegelikult koordineerimatus – on ta siis tulenevalt isikute enda seisukohtadest või millestki muust –, siis see on kindlasti suur probleem Eestile. Eesti, väikese riigina, tugevus seisneb selles, et me suudame rääkida mõistlikku juttu ja me suudame seda rääkida ühisel häälel," ütles Ossinovski.

Eesti 200 liige Kalev Stoicescu nõustus Ossinovski seisukohaga, et presidendi kantselei ja välisministeeriumi vahel peaks olema parem kommunikatsioon.

"Meil on üks välispoliitika ja sellised mõtted ei ole sellega kooskõlas. Minu arvates see ei ole vajalik. Ma ei näe mitte mingisugust põhimõttelist või praktilist kasu, mida me sellest saaksime. Nägime telepildis, et Vene poolel istub GRU kindral Igor Kostjukov. Kas me tahame, et keegi kõrge, näiteks Kaja Kallas, istuks seal kindral Kostjukoviga ja ajaks juttu? Pealegi seal on ju väga selged kokkulepped laual juba ammu, mille kallal töötatakse – USA julgeolekugarantiid Ukrainale ja nii edasi –, et kas me peame nüüd viimasel hetkel hakkama sinna paati hüppama? Ma ei näe erilist mõtet," sõnas Stoicescu.

Ka Isamaa esimehe Urmas Reinsalu hinnangul ei ole valitsuse ja presidendi seisukohtade lahknemine aktsepteeritav.

"Praegune olukord ei ole aktsepteeritav ja seda kahes vaates. Esiteks peaks peaministrite tasemel Balti riikidel niisuguses elulises küsimuses olema üks vaade. Läti peaministri seisukoht, ükskõik kuidas interpreteerida seda, aga selgelt oli erinev, võrreldes sellega, mida on meie välisministeerium osutanud. See ei ole okei. Peaministrid kohtuvad regulaarselt ja minimaalne, mis peaks olema saavutatud ka meie huvides, on see, et Balti riikide julgeolekukäsitlus sellistes küsimustes on sama. Teiseks see, mis puudutab nüüd presidendi ja valitsuse või riigi senise positsiooni lahknemist, ei ole aktsepteeritav, sest me kaotame oma elulist tõsiseltvõetavust ja ongi kogu lugu," ütles Reinsalu.

Reinsalu lisas, et erinevate seisukohtade lekkimine maailma muudab Eesti riiki hapramaks.

"Ma arvan, et see nõrgestab meie erikaalu nii kriitiliselt paradigmaatiliste muutuste nihete ajal, kus me praegu asetseme. Järelikult ka valitsusjuht vastutab riigi välispoliitika koordineerimise eest – nii avalikult selle edasiandmise eest kui ka siseriiklike positsioonide eest. Tegelikult kommunikatsioon, mis välja tuleb Eesti riigist, ei ole sama ja see on probleem," lausus Reinsalu.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart tõi aga välja, et Euroopa Liidu ametlik seisukoht on, et Euroopa peab olema Ukraina rahuläbirääkimiste laua taga ning seni on liitu ignoreeritud.

"See tähendab, et Euroopa ei ole suures mängus. Me siin paar päeva tagasi tähistasime Tartu rahu aastapäeva ja Tartu rahu oli võimalik ainult tänu sellele, et toimusid läbirääkimised. Küsimus on pigem selles, kas Euroopal on selline esindaja nagu meil oli kunagi Jaan Poska ja kas meil tõepoolest on poliitikud Euroopas, kes võtaksid enda peale sellise koormuse ja kohustuse. See on ka tegelikult suuremaks probleemiks, et me järjekordselt näitasime, et suurtes küsimustes – julgeolekus – erinevad riigi institutsioonid võivad ühe päeva jooksul anda erinevaid signaale," sõnas Kõlvart.

"Kui selle taustaks on presidendi valimiskampaania, siis tekib küsimus, kas tõepoolest on võimalik, et kellegi jaoks poliitilised sisehuvid on olulisemad kui meie julgeolek ja ka rahvusvaheline imago. Siin tuleb tõdeda, et see ei ole esimene kord, kui välispoliitilised teemad võib siduda presidendi valimiskampaaniaga või antikampaaniaga," lisas Kõlvart, täpsustades, et välisministeeriumi poolt tuli poliitiline sõnum, et presidendi seisukoht ei ole aktsepteeritav.

"See ei ole minu arvates normaalne institutsionaalselt, aga ka välispoliitiliselt. Kui selle taga on tõepoolest soov presidenti diskrediteerida presidendi valimiskampaania kontekstis, siis see on topeltprobleem," ütles Kõlvart.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Mart Helme hinnangul on välisminister Margus Tsahkna presidendi sõnade peale üle reageerinud.

"Mul on tunne, et siin ülereageerimine on tulnud eelkõige välisministri poolt. Välisminister minu meelest ei oleks pidanud nii teravalt sõna võtma ja nii hüsteeriliselt sõna otseses mõttes reageerima. President ütles väga selgelt, et see ei tähenda, et me hülgame Ukraina. See ei tähenda seda, et me Ukraina abistamist ei jätka. Kõik need olulised punktid olid tema sõnumis olemas, täpselt nii nagu Läti peaministri sõnumis, aga küsimus oli selles, et kas Euroopa peaks olema laua taga ja tema seisukoht oli, et jah, Euroopa peab olema laua taga ja mina ütlen sedasama. Euroopa peab olema laua taga ja välja on käidud ju see mõte ka Emmanuel Macroni (Prantsusmaa president – toim) poolt, Stubbi (Soome president – toim) on pakutud läbirääkijaks, Mario Draghit (endine Itaalia peaminister – toim) on pakutud läbirääkijaks ja mitmed nimed on läbi jooksnud. Teema on ju tegelikult üleval," lausus Helme, lisades, et Karise sõnavõtt ei ole üllatav.

Helme hinnangul on oluline, et Euroopa osaleks Ukraina rahuläbirääkimistel.

"Karisel on tegelikult üpris häid kontakte Washingtonis ja ma arvan, et ta on sealtpoolt küsinud või saanud mingisugust infot, kuidas seal reageeritakse sellele ja ma arvan, et sealt on öeldud, et positiivselt reageerime, sest me tahame rahuni jõuda. Minu arvates on siin praegu tolmu üles keerutanud välisminister, kelle sõnakasutus lihtsalt ei ole ausalt öeldes sünnis – "ukse taga kraapimine" ja keegi ei kraabi ukse taga. Euroopa Liidu liikmesriigid lepivad kokku, et me volitame selle inimese, kellel on rahvusvaheline kogemus, autoriteet ja kõik muu vajalik neid läbirääkimisi Euroopa Liidu nimel pidada, et me oleksime laua taga, mitte laua peal," selgitas Helme.