Michal ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eesti riigi huvides ja ka välispoliitika on olnud Ukraina seljataguse kaitsmine ning Venemaa survestamine. Michali kinnitusel pole välispoliitika muutunud.

"See ei tee järeleandmisi Venemaale. Ei pea kohaseks separaatläbirääkimisi Putiniga, tema laua taha toomist, legitimeerimist, vaid survet Venemaale - läbi varilaevastiku, läbi varade, läbi võitlejate viisade piiramise, erinevate tegevuste ja selles me oleme olnud riigina väga järjepidevad," ütles Michal.

"Me oleme üks Ukraina suurimaid aitajaid riigi rahvana ja ma arvan, et meil on põhjust rahvana olla selle üle uhked ka. See ei ole kunagi võistlus, aga see on põhimõtteline küsimus," lisas ta.

Michali sõnul on ka ekslik arvamus, et Euroopa Liit kuidagi ei oleks esindatud või ei osaleks rahu saavutamise püüdes.

"Mina võin öelda, et Euroopa Liit on pidevalt laua taga. Me oleme koos Ukrainaga selle laua taga. Aeg-ajalt on selle laua taga Euroopa Liidu ja Ukrainaga koos ka Ameerika Ühendriigid ja viimasel ajal ühe tihedamini," ütles Michal.

Peaminister lisas, et Venemaa sõja alustamist ei suutnud ära hoida diplomaatiaga Prantsusmaa president Emmanuel Macron või viisakusega Saksamaa toonane kantsler Olaf Scholz.

"See ei käi nii. Ainult surve töötab Venemaa puhul. Kui sa keerad diktaatoril hapniku kinni, siis on võimalik edasi minna," ütles Michal.

Mis puudutas mõtet territooriumite loovutamisega rahu saavutada, siis Michali sõnul ei ole tükike Ukrainast Venemaa ja selle presidendi Vladimir Putini eesmärk.

"Ta ju ei taha territooriumi üksiti, ta tahab võtta Ukraina suveräänsuse. Kõik need arutelud sellest, et liitlased, kes peaksid tagama Ukraina iseseisvuse ja kindla seljataguse, ütlevad, et andke tükikene. Aga mis see tükikene on? Piisab Donbassist või peame Kiievi ka andma? Kas sellest piisab?" märkis Michal.

"Ma ei näe nendes väljaütlemistes ka kuidagi vastuolu valitsuse ja presidendi vahel. Ma näen siin vastuolu tegelikult Eesti riigi välispoliitilise joonega, mis on kindlasti laiem kui valitsus üksi. See on parlament, see on tegelikult needsamad põhimõttelised väärtused, mida Eesti riik on kehastanud," ütles Michal.

"Need väljaütlemised kindlasti ei ole õnnestunud. Minu läbisaamine presidendiga on väga hea, see on ka üldteada, nii et seetõttu ma olen väga kurb, et ma pean üldse midagi sellist ütlema," lisas peaminister.

Kallas kinnitas sama

Haridusminister ja koalitsioonipartneri Eesti 200 juht Kristina Kallas lisas Michalile, et riigi välispoliitika muutunud ei ole ja agressorile järeleandmisi ei tehta.

"Eriti olukorras, kus ta ei ole mitte ühtegi märki näidanud sellest, et ta oma agressioonisõja lõpetab. Vastupidi, ta on intensiivistanud oma rünnakuid," ütles Kallas.

"Sellises kontekstis hakata järeleandmisi tegema, pakkuma agressorile diplomaatiliseid viise kuidagi sellest agressioonist võitjana välja tulla, see ei ole lihtsalt mõeldav," märkis Kallas.

Kallase sõnul ei ole viimased mitukümmend aastat suutnud läbirääkimised Venemaaga hoida ära sõjalisi rünnakuid tema naabrite vastu, vaid on Venemaale jõudu juurde andnud.

"See on kindlasti vastuvõetamatu igasugusel moel sellele survele alluda, et minna läbi rääkima olukorras, kus agressor ise tegelikult ei ole valmis mitte mingil moel läbirääkimisi pidama ja see on Eestile eksistentsiaalselt kahjulik," rääkis Kallas.

Pakosta: Kadriorg võiks lähemalt selgitada

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta väljendas nõusolekut Michali ja Kallasega ning lisas, et presidendi kantselei võiks Karise sõnu lähemalt selgitada.

"Täitsa selge, et Venemaa senine tegevus ei anna meile mitte mingisugust võimalust oma välispoliitikat, välispoliitilisi seisukohti muuta," ütles ta valitsuse pressikonverentsil. "Presidendi puhul, ma ütleks, et siin on ka tõlgendamise küsimust. Presidendi kantselei seda selgitab jätkuvalt edasi," lisas minister.

Hiljem ERR-iga rääkides kordas Pakosta oma mõtet, et Karise sõnu saab erinevalt tõlgendada, mistõttu olekski vaja neid täpsustada: "Presidendi kantselei minu hinnangul peaks nüüd selle tõlgendamisega natukene rohkem vaeva nägema ja seda natuke rohkem selgitama. /---/ Ma ei õigusta, see sõnastus oli võib-olla hägune või mitmeti tõlgendatav, aga presidendi kantselei võiks seda siis nagu rohkem selgitada."

President Alar karis osales sel nädalal Araabia Ühendemiraatides valitsus- ja riigijuhtide kohtumisel. Muuhulgas andis ta intervjuu meediaväljaandele Euronews, kus ütles, et Euroopa Liit võiks määrata eriesindaja, kes asuks otse Putiniga läbi rääkima Ukraina sõja lõpetamise üle.

Samuti andis ta intervjuu USA telekanalile NBC, milles ütles, et Ukraina peaks otsustama rahu nimel Venemaale vallutatud territooriumite loovutamise, peatamaks inimeste suremise Venemaa rünnakutes.