President Alar Karise ja valitsuse vahel ei ole Araabia Ühendemiraatides antud intervjuud esimene teineteise mittemõistmine. Konfliktis on oldud juba varem, ütles politoloog Ott Lumi.

"See sai alguse juba Kasahstanis, nüüd tekkis uus ründenurk. Seal ongi see probleem. Presidendi retoorika ei olnud liiga sirge. See tekitas õhuaugu, midapidi oli teda võimalik rünnata," rääkis Lumi.

Lumi sõnul praegune koalitsioon Karise tagasivalimist ei toeta. Samas, mis võiks juhtuda valijameestekogus, kuhu valimine liiguks, kui presidenti riigikogus ära valida ei õnnestu, ei oska Lumi öelda.

Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) juht Tarmo Jüristo ütles, et tegelikult on Karis ka ise saatnud suitsusignaale, et ta ei pruugi teiseks ametiajaks kandideerida.

Ja kui Karis ise ei soovi teiseks ametiajaks presidendiks saada, ei ole oluline, kes teda toetab või mitte, rääkis Jüristo.

Kui aga Karis siiski otsustaks kandideerida, hindab Jüristo tema riigikogus valitud saamise tõenäosust nulliks. Valijakogus jällegi on teatud tõenäosus Karise tagasi valimiseks Jüristo hinnangul olemas.

Politoloog Martin Mölderi hinnangul on valitsuse liikmete tõlgendus Karise väljaütlemistest erinev sellest, mida president tegelikult ütles ja mõtles.

See, et valitsus Karist ei toeta, oli Mölderi sõnul juba varem selge. "See ei ole esimene konflikt valitsuse ja presidendi vahel. Juba esimese konflikti käigus oli aimata, et suhted ei ole head," rääkis Mölder.

Karist toetavaid avaldusi on teinud opositsiooniline Keskerakond ja Isamaa ning sotsiaaldemokraadid kritiseerinud valitsuse ja presidendi sõnumite lahknevust.

Jüristo sõnul võivad Keskerakonnal Karise toetamiseks olla omad põhjused.

Nimelt on riigikantselei avaliku arvamuse uuringu kohaselt presidendi institutsiooni usaldusväärsus muukeelse elanikkonna hulgas tõusnud peale seda, kui president ei kuulutanud välja muu hulgas Vene kiriku tegevust piirava kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadust.

Isamaa jällegi kasutab ära iga võimalust opositsiooni juhtpartei positsiooni võtta, rääkis Jüristo.

Mölderi sõnul on praegu toimuv tegevus osa lavakujundusest, aga kes on lavale astuv peategelane, ta praegu ei oska öelda. "Presidendivalimised on hoogu kogumas," ütles Mölder.

Ka Lumi ütleb, et kõik on veel lahtine. "See, kes on tegelik kandidaat, selgub alles. Erinevad inimesed on pead tõstnud," ütles Lumi.

Lumi lisas, et praegused presidendivalimised on eelmänguks riigikogu valimistele, mis teevad protsessi tavapärasest vähem juhuslikuks.

"Kindlasti presidendi tegemine, jutumärkides, tema erikaal on märksa suurem," rääkis Lumi.