Kaubavedu Eesti Raudtee taristul kahanes mullu kolme miljoni tonnini

Kaubavedude maht Eesti Raudteel on ajaloo madalaimas seisus. Aastane maht on umbes kolm miljonit tonni.
Eesti raudteevõrk on üha rohkem vaid reisijateveo kasutuses. Kaubavedu on kordades väiksem kui veel näiteks kuus aastat tagasi. Kohalike vedude maht on püsinud enam-vähem sama – aastal 2020 1,3 miljonit tonni, aastal 2024 1,4 miljonit tonni. Küll on aga pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse vähenenud rahvusvaheliste vedude maht. Aastal 2020 oli see 10,2 miljonit tonni, kuid 2024. aastal vaid 1,5 miljonit tonni. Seega nii sise- kui välisveod moodustasid eelmisel aastal kokku kolm miljonit tonni.
Eesti Raudtee kommertsosakonna juht Arthur Raichmann tunnistas, et seis on halb.
"Läbi aegade üks madalamaid veomahu perioode, mis meil ajaloost näidata on. Eesti Raudtee on näinud aegu, kus mööda raudteed on veetud aastas isegi 40 miljonit tonni kaupa. Aastal 2022 olid veomahud kuus kuni seitse miljonit tonni ja praegu oleme poole väiksema mahu peal. Järk-järgult on kogu aeg langenud. Suurem osa sellest on tulnud transiidi arvelt, aga ega siseveod ei suuda seda kompenseerida," lausus Raichmann.
Praegu on lootus transiidivedude paranemisele Kesk-Aasia suunal ja Baltikumi siseselt.
"Eelmise aasta lõpus oli presidendi visiit Kasahstani, mille käigus tehti perspektiivseid kokkuleppeid. See annab lootust väikeseks tõukeks. Üht-teist on juba tulnud, peamiselt toiduainesektori kaubad, nagu viljatransiit ja sojaoad. See on just see kaup, mis võiks Kasahstani ja Usbeksitani kaudu liikuda. Väike elavnemine selles suunas on olnud," ütles Raichmann.
Kui koguturu maht jäi kolme miljoni tonni piirile, siis sellest 40 kuni 50 protsenti on Operaili osa. Operaili juhatuse liige, tegevjuht Merle Kurvits ütles kirjalikus kommentaaris, et kaubaliikide profiil muutunud ei ole, kuna turu dünaamika püsib. Peamiselt kütused, kemikaalid, masinad ja puistekaubad, nagu näiteks turvas.
Nii Raichmann kui Kurvits loodavad paranemist sisevedudelt.
"Külmemal perioodil liigub traditsioonilselt põlevkivi, aga ka põlevkiviõli, mida Kohtlas toodetakse, liigub raudteed mööda. See kolm miljonit tonni on justkui pidama jäänud. See oli eelmine aasta nii ja aasta varem ning enam ei oska langust edasi ennustada," sõnas Raichmann.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Vikerraadio"











