Eelmise aasta algul rääkis keskkonnaameti juht Rainer Vakra ERR-ile, et karuputke tõrjumiseks on vaja rohkem eraomanike panust.

"Karuputke puhul on ju kõige efektiivsem võtta labidas ja see juurega välja kaevata. Me saame seda ainult siis tõrjuda, kui lisaks riigile ja omavalitsustele tulevad appi ka kõik eraomanikud. Ainult siis me ühel hetkel võime öelda, et oleme saavutamas edusamme. Ainult riigile lootes me lihtsalt jääme sellele probleemile alla," nentis Vakra.

Karuputke tõrjetööde lõpetamisega plaanis keskkonnaamet mullu kokku hoida ligi 330 000 eurot. Tegelikult kulus tõrjele aasta lõpuks 380 000 eurot.

Kliimaministeeriumil oli küll plaan anda keskkonnaametile karuputke tõrjeks tänavu pisut vähem raha, et see järk-järgult paari aasta pärast lõpetada. Äsja välja kuulutatud hange tõrjujate leidmiseks on aga tavapärases suurusjärgus 400 000 eurot, ütles keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna juhataja asetäitja Eike Tammekänd.

"Tõepoolest oli siin paar aastat tagasi selline otsus, et keskkonnaamet üksi ei jaksa sellega tegeleda ja riigi vahendid on hõredaks jäänud. Tõrje oli plaanis üle anda maaomanikele ja kohalike omavalitsustele. Küll aga, kuna tegu on mingis mõttes spetsiifilise tööga – kuigi kui taime tunned ja kaevata oskad, siis saavad sellega kõik hakkama –, siis leiti ministeeriumist lisavahendeid. Kuna keskkonnaametil on pikk praktika, meil on väljakujunenud tõrjujad, kes on valmis seda tööd edasi tegema, siis ikkagi teeme edasi, nii nagu on tehtud, aga selle mõttega, et prooviks maaomanikke rohkem kaasata," selgitas Tammekänd.

Ta rõhutas, et maaomanikest on juba praegu palju abi olnud, eriti nendes kohtades, kus riik on suurema töö ära teinud ja vaja on hävitada veel üksikud taimed.

Sel aastal on keskkonnaametil kavas tõrjuda karuputke rohkem kui 2500 hektaril üle Eesti.

"See on umbes 6000 kolooniat, tegu on päris suure tööga ja meil on muidugi hästi suur hea meel, et näiteks Tallinna linnas ja Rae vallas on kohalik omavalitsus teatud hulga kolooniaid oma hooleks võtnud. Meil on ka maaomanikke, kes teevad ise tõrjet, aga eks see peamine mass on keskkonnaameti kanda ka sellel aastal," lisas Tammekänd.

Nõukogude ajal loomasöödaks kasvatatud karuputke on riiklikult tõrjutud 20 aastat ning sellele on kulunud umbes viis miljonit eurot. Selle aja jooksul on leviala kahekordistunud, samas on taimest jagu saadud 800 hektaril.

Peale looduslike koosluste ohustab karuputk ka inimest, rääkis kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi. "Ta alguses tundub selline pisike, paar lehte ajab üles, ja selline tunne on, et vaatad korraks kõrvale ja siis äkitselt on kahe meetri kõrgune. See hüpe keset suve on hästi suur. Päikese käes põhjustab ta ka nahaärritust ja võib põhjustada ville, kui see mahl satub naha peale, samuti kuuma ilmaga ta eritab õhku selliseid kemikaale, et isegi lähedalt mööda kõndides võib need villid saada. Tegu on ohtliku taimega," hoiatas Linnamägi.

Karuputke tõrjumise hanke tähtaeg on märtsi algul, tõrjeaeg algab mais ning keskkonnaamet alustab kontrollidega juuli lõpus.