Tänavuse pakasega võiks kasukas olla igati sobilik rõivaese. Tõstamaa käsitöökeskuses just usin kasukate tegemine käibki, sest rahvarõivameistri Anu Randmaa initsiatiivil taasluuakse seal kunagiste Pärnumaa kihelkondade rahvarõivaste kasukaid.

"See mõte sai alguse väga ammu, kui ma läksin esimest korda rahvarõivakooli aastal 2000 ja ma nägin, et Tõstamaalt on kogutud nii uhked kasukad. Tekkis tunne, et kunagi ma tahan selle kasuka järgi teha. Meil oli eesmärk see, et me saaksime Pärnumaa kihelkonna rahvarõivaste juurtega need talveriided, need uhked kasukad, kuued ja mütsid," rääkis Randmaa.

Sel ainulaadsel pärandit väärtustaval kursusel osalevad juba kogenud rahvarõivameistrid, kes teevad kasukad enda rahvarõivaste juurde. Kasukameistri Made Uusi juhendamisel on nad uurinud muuseumikasukaid, õppinud käsitsi naha õmblemise tehnoloogiaid ja omandanud traditsioonilisi õmblusvõtteid.

"Kõige tähtsam on see, et meil oleks materjali. Me ei ela enam tänapäeval talus – meil ei ole niimoodi, et loomulikult see materjal kuskilt tuleb. Selle kasuka puhul on väärtustatud mitte karva pool, vaid naha pool ja siis see, et meil oleks sellised lambad, kellelt siis sellise naha saab," ütles Randmaa.

Kokku valmib kümme kasukat Tõstamaa, Mihkli, Häädemeeste, Pärnu-Jaagupi ja Audru kihelkonnast.

Rahvarõivameister Maia Agar märkis, et tal on Audru kihelkonna kasukas, mille omapära on see, et sel ei ole mitte lambanahast puhud, vaid on hülgenahast puhud.

"Ta on füüsiliselt tegelikult raske. Kui väga pikalt nagu järjest teha, siis ikkagi hakkavad sõrmed ja käed hakkavad valutama. Ja muidugi see, et nõelaga saab torgata ennast iga natukese aja tagant. Aga ta on nii inspireeriv ja väljakutseid pakkuv," sõnas Agar.

Rahvarõivameister Tiia Heinsaar märkis, et ka tal on Audru kihelkonna kasukas, kuid see on teist tüüpi – kurrutatud.

"Sellest ei ole muuseumis ühtegi näidist ega midagi peale selle, et on leitud paar paberit. Mul on siis kurrud nagu Muhu kasukatel on. See on natuke teistmoodi,  siin Pärnumaal ei ole teisi selliseid kasukaid," ütles Heinsaar.

Naised on kasukate õmblemisega lõpusirgel ja juba paari nädala pärast esitletakse neid Pärnus vabariigi aastapäeva pidustustel. Valminud kasukatest tehakse ka fotod, mis pannakse üles Eesti rahvarõivaste veebilehele.