Sel nädalal toimusid Abu Dhabis kõnelused Venemaa ja USA delegatsioonidega Ukraina sõja lõpetamiseks. Kõik osapooled andsid pärast kohtumise lõppu kõnelustele positiivse hinnangu, nimetades neid viljakaks ja konstruktiivseks.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul pakkusid ameeriklased välja, et uus kõnelustevoor Ukraina ja Venemaa vahel võiks toimuda järgmisel nädalal Miamis ning et Ukraina nõustus selle ettepanekuga.

"Niikaua kui Ukraina ei ole osa lahendist, ei saa ju mingit rahu tekkida," ütles Terras. "Isegi kui Zelenski või kaitseväe juhataja peaks otsustama, et nüüd tuleb territooriumi ära anda, siis mina ei usu, et need väed, kes täna on rinnet kaitsnud, sealt sammu tagasi astuksid. Ma ei näe ühelgi arutelul tulevikku, mis räägib sellest, et Ukraina peaks loovutama midagi oma territooriumist, mida ta on suutnud kaitsta."

Erukindral märkis, et USA president Donald Trump vaatab Ukraina sõda kui võõrast asja, süüdistades selles oma eelkäijaid Joe Bidenit ja Barack Obamat. "Kui lahendust ei tule, ega ta selle pärast väga kurb ei ole. Tema arusaam on, et see on asi, mida Euroopa peaks ära lahendama," ütles Terras.

USA ja Venemaa teatasid ka sõjaliste kontaktide taastamisest. Terrase sõnul ei ole tegemist ohumärgiga.

"See on pigem positiivne, kui kõrgematel kaitseväelastel on omavahel mingisugune otseliin. Neid kokkupuutepunkte maailmas on üha rohkem, kus Ameerika Ühendriikide ja Venemaa sõdurid kokku puutuvad. Kõigis nendes kohtades on tegelikult näha olnud, et Ameerika suudab domineerida, olgu see siis Süürias, kus venelastele koht kätte näidati," rääkis Terras.

"Ilmselt on see ameeriklaste vastutulek, et hoida n-ö punast liini. See on selline külma sõja aegne meetod, mis on üldiselt mõlemale poolele kasulik, nii et seda ei saa kuidagi ohumärgina vaadata," lisas ta.

Euroopas levivad jutud plaanist määrata eriesindaja suhtluseks Venemaaga.

"Kindlasti ei pea ma otstarbekaks arutada selle üle, kas keegi võiks olla Euroopa-poolne rahuvahendaja – see on nagu viienda ratta vankri alla sidumine. Keegi ei hakkaks teda kuulama: ei Trumpi poolelt ameeriklased ega ka venelased, sellist eurooplast, kellel pole tugevat sõnumit," kommenteeris Terras.

"Kui keegi läbirääkimisi pidama hakkab, peaksid tal olema väga tõsiseltvõetavad survestavad sõnumid Venemaale, mis ütlevad, et kui seda ja seda ei tule, siis me teeme asju, mida me siiamaani teinud ei ole," lisas erukindral.

Terras nentis, et kui Euroopa oleks suutnud võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad, siis võtaks Venemaa Euroopa sõnumeid tõsiselt ja eurooplastel oleks ka koht läbirääkimistelaua taga.

"Mida Euroopa peab tegema, on suurendama sõjalist toetust märgiliselt, niimoodi et Ukrainal oleks võimalik võita. Võita tähendab seda, et Ukrainale ei saa peale suruda tingimusi, kus ta peab loobuma territooriumitest, mis täna tema käes on. Loomulikult ei räägi keegi täna Krimmi tagasivõitmisest – sellist võimet Euroopal kindlasti ei ole. Kuid Euroopa suudaks kindlasti tagada, et ukrainlased saaksid rääkida jõupositsioonilt: kui meie tingimused ei sobi, siis me sõdime edasi," sõnas ta.