Süüdistuse järgi muutis prokurör 2024. aasta sügisel kriminaalasja toimikus kannatanu esindaja varasemat seisukohta, kui koostas uue kokkuleppemenetluse nõusoleku vormi, kuigi kannatanu esindaja oli märkinud, et ta ei nõustu kokkuleppemenetlusega, teatas riigiprokuratuur, lisades, et algse mittenõustumise vormi võttis prokurör toimikust välja ja hävitas. 

Samuti täiendas Soostar prokuratuuri teatel käsitsi kannatanu esindaja esitatud hagiavaldust, lisades sinna kostja nime.

Pärast dokumentide muutmist saatis prokurör kriminaalasja Harju maakohtule, et menetlus saaks jätkuda kokkuleppemenetluses ja tsiviilhagi saaks rahuldatud, ilma et ta peaks kannatanult täpsustusi küsima.

"Prokuratuuri töö aluseks on usaldus. Menetlusdokumentide võltsimine ei ole lihtsalt ametialane rikkumine, vaid tõsine löök kogu õigussüsteemi usaldusväärsusele, mistõttu on selle kriminaalasja kohtu ette viimine vältimatult vajalik," ütles prokuratuuri järelevalveosakonna juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar.

Õhtuleht kirjutab, et varem pedofiilide süüdistamisega – Aleksander Dak, Toomas H Liiv jt – tuntust kogenud Soostar on viimased aastad tegelenud üldkuritegudega: peksmised, kelmused, vargused ja muud, n-ö kogukonna kuritööd.

Ühena paljudest kriminaalasjadest oli 2024. aastal tema juhtida kriminaaluurimine, kus ühe võõra naisterahva identiteeti kasutanud kelmi süüdistati ettevõtetest väikelaenude väljapetmises. Kannatanuid oli neli, kahjud tuhandetes eurodes.

Kuna plaan oli menetlusega kohtus kiirelt ühele poole saada, saatis prokurör Soostar kelmuse asja Harju maakohtusse kokkuleppemenetlusena. Kohus avastas materjalides aga olulise vasturääkivuse. Kui pabertoimikus olid kirjas kõigi kannatanute nõusolekud kokkuleppemenetluseks, siis toimiku digikoopias oli üks puudu, ja mitte lihtsalt puudu, vaid digikoopias teatas kannatanu esindaja sulaselges eesti keeles, et pole kokkuleppemenetlusega üldse nõus.

Kohus saatis asja tagasi prokuratuuri, kus saadi puudunud nõusolek kannatanult vaid ühe päevaga. Nii tekkiski Soostari puhul kahtlus dokumendi võltsimises.

Kuna Soostar end ise süüdi ei tunnista, ootab ees üldmenetlus ehk täispikk kohtuprotsess koos kõigi vaidlustega.

Kogu selle aja jätkab ringkonnaprokurör Soostar oma tööd riikliku süüdistajana, sest tema ametist kõrvaldamise võimalust prokuratuuril enne süüdimõistvat otsust pole. Ametist saab ta lahkuda vaid enda soovil.

Viimase 15 aasta jooksul on kuriteokahtlustuse saanud viis prokuröri, süüdistus on esitatud neljale prokurörile ning süüdimõistva kohtuotsuse on saanud kaks prokuröri.