Muuseumi rajaja Mati Meose sõnul takistab praegune olukord pikemate plaanide tegemist ja muuseumi arendamist.

"Jätkusuutlikkus on olnud kogu aeg küsimärgi all selles mõttes, et lennundusmuuseum sai 25 aastat vanaks ja meil baasfinantseerimise variant puudub. Me oleme püüdnud projektipõhiselt investeeringuid saada," rääkis Meos, kellele teevad eelkõige muret energiakulud.

Meos soovib riigilt baasfinantseerimist minimaalses mahus 240 000 eurot. "Siis saaks me mehitada muuseumi ja kõik kulud katta, sest me oleme siin vaadanud, kuidas energiakulud näiteks teistel muuseumitel samasugustel on 30 000 ringis või rohkem isegi. Need kulud oleks vaja kuidagimoodi ikkagi katta," rääkis lennundusentusiast.

Lennundusklastri juhatuse liige Georg Mäll meenutas aegu sajandivahetusel, mil riigi prioriteedid olid mujal ja tehnikaajaloo talletamine jäigi paratamatult vaid entusiastide õlule.

"Kuna sellel hetkel ei olnud tehnikavaldkonna muuseumite tekkeks riigi ressursse, siis lennunduskogukonna mõistes tegi Mati Meos isiklikult väga tähtsa tüki ja täitis tühimiku erainitsiatiivil aastal 2000," tunnustas Mäll.

Kliimaministeerium näeb muuseumis eelkõige strateegilist partnerit, kes aitab leevendada valdkonna tööjõumuret ja tekitada huvi insenerierialade vastu.

"Üks esmaselt oluline mõte sellel muuseumil on tuua noored lennundusvaldkonna juurde. Selleks, et meil oleks inimesi, kes läheks õppima lennundust ja tuleks meie lennuettevõtetesse tööle, on esmased kontaktid lennundusvaldkonnaga hästi olulised. Teisest küljest see muuseum on olnud siiamaani toimiv kui kogu lennundusvaldkonna kokkutooja, näiteks lennunduspäevadel näol," selgitas liikuvuse asekantsler Sander Salmu.

Georg Mälli hinnangul vajab kogu sektor kindlustunnet, et muuseumi tulevik ei sõltuks vaid ühe mehe elutööst, vaid oleks süsteemselt tagatud.

"Mure seisneb siis peamiselt selles, et Mati Meos on väga väärikas eas härrasmees, kes on antud teemat eest vedanud ja sooviks nüüd järeltulevatele põlvedele selle selliselt üle anda, et sellel on ka päriselt jätkusuutlikult tagatud toimivus ja rahastus," lausus Mäll.

Mati Meose hinnangul ei tohiks omandivorm – kas tegu on riigi või eraalgatusega – määrata asutuse väärtust, kui see täidab avalikku ülesannet.

"Inseneeriat peaksid ikka rohkem silmas pidama ja mingisugune võrdse kohtlemise printsiip võiks ka riigipidajatel olla silmapiiril. Ei ole tähtis, kas on eraalgatuse korras loodud muuseum või riigi algatusel. Tihtipeale on see olnud juhuslik," ütles Meos.

Läbirääkimised kliimaministeeriumi ja lennundusklastri vahel jätkuvad, et leida viis, kuidas muuseum uue lennunduspoliitika käigus püsivamalt riigi tiiva alla võtta.