Määruse seletuskirja kohaselt soovis linn PVC keelamisega kaitsta keskkonda ja inimeste tervist.

Madise teisipäeval saadetud kirjast selgus, et keeld on vastuolus nii toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) kui ka Euroopa Liidu (EL) õigusega.

"Jagan muret PVC keskkonnamõju pärast ja tunnustan Tallinna linna püüdlust keskkonda ja inimeste tervist säästa. Samas saab selliseid piiranguid kehtestada kooskõlas Eesti põhiseaduse, seaduste ning Euroopa Liidu õigusega, arvestades seejuures õigusloomele seatud menetlusreegleid," kirjutas õiguskantsler.

Madise sõnul on materjali keelamine nii Euroopa Parlamendi ja Nõukoja direktiivide kui ka TNVS-i kohaselt tehniline nõue.

Uue tehnilise nõude kehtestamiseks on aga seadustes sätestatud ooteaeg kolm kuud, mille eesmärk on tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine EL-i siseturul. Eelmine linnavolikogu aga ooteaega ei kehtestanud.

Lisaks astus linn õiguskantsleri hinnangul materjalipõhiseid kitsendusi tehes üle oma volitustest.

"Kohalikul omavalitsusel pole seaduse kohaselt volitust kehtestada toodete
materjali koostist puudutavaid üldisi keelde või kohustuslikke nõudeid. Järelikult ei saa linnavolikogu asuda reguleerima küsimusi, mille kohta ei ole talle volitust antud," selgitas Madise.

Madise sõnul on tooteohutuse ja kemikaalide kasutamise piirangud, sealhulgas PVC kasutamise küsimused, valdavalt riikliku ja EL-i tasandi reguleerimisvaldkond.

Praeguse linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul oli PVC keelustamine eelmise linnakoalitsiooni ettevõtmine.

Kõlvart ei osanud veel öelda, kuidas linnavolikogu õiguskantsleri ettepanekuga käitub, sest tema sõnul tutvuvad linna juristid alles ettepanekuga.

Linnavolikogul on pärast õiguskantsleri ettepanekut 20 päeva aega, et otsustada, kas ettepanekuga nõustutakse.