Lihahiiglase Tyson Foodsi töötaja Austin Campbell kontrollis augustis oma e-posti, lootes leida sealt uudiseid ametikõrgenduse kohta. Selle asemel ootas teda ettevõtte tegevjuhi sõnum. Tehast, kus Campbell töötas, ootas ees sulgemine.

"Meie veiselihasektor tegutseb keerulises olukorras, mis on tingitud ajaloolisest veisepuudusest. Need tarneraskused jäävad tõenäoliselt püsima," ütles toona Tysoni tegevjuhina töötanud Donnie King ettevõttesiseses e-kirjas.

Suletud tehas asus Utah' osariigis, oli viis aastat vana ning selle rajamine maksis 300 miljonit dollarit. Tehas oli varustatud tipptasemel automatiseerimissüsteemidega, mis aitasid töötajatel veiseliha tükeldada ja pakendada.

Suletud Tyson Foodsi tehases töötas üle 700 inimese, mis moodustas ligi 15 protsenti kohaliku omavalitsuse piirkonna töökohtadest. Tehase tekitatud nõudlus meelitas piirkonda tanklaid, kiirtoidukohti ja toidupoode. Samuti tõi see linna uusi elanikke.

Selle sulgemine oli osa ulatuslikest muudatustest Tysoni tegevuses. Varem samal aastal suleti juba hiiglaslik tapamaja Nebraskas. Konkurent JBS sulges samuti tapamaja Pennsylvanias, Cargill aga lihapakendustehase Wisconsinis.

The Wall Street Journal kirjutab, et lihahiiglaste raskused peegeldavad USA veiselihasektori laiemat probleemi. Aastaid kestnud majandusraskuste ja põudade tõttu on USA veisekarja suurus langenud viimase 75 aasta madalaimale tasemele. 

Veiste nappus on kergitanud liha hinnad rekordtasemele, kuid samal ajal kannatavad lihatöötlejad, kes ei suuda suurenenud kulusid täielikult supermarketitele ja restoranidele edasi kanda.

"Avalikkus arvab ilmselt, et olukorra saab nelja kuuga ümber pöörata. Meil veab, kui hakkame nelja aasta pärast veiseid juurde saama," ütles kariloomade müügiga tegelev Brad Peek.

Veiseliha hinnad mõjutavad oluliselt toiduinflatsiooni. Kõik osapooled kardavad, et rekordiliselt kõrged lihahinnad peletavad tarbijad eemale ja vähendavad nõudlust. 

USA valitsus otsib võimalusi liha hinda alandada, sealhulgas veiseliha impordi suurendamisega. Seda ei toeta aga kohalikud karjakasvatajad, kes muretsevad, et odavam import kahjustab nende konkurentsivõimet. Ebakindlus takistab neil oma karjade taastamist, pikendades puudust veelgi. 

USA lihatööstuse raskused algasid juba 2020. aastal. Pandeemia tõttu pidid lihatöötlejad ajutiselt tehaseid sulgema. Järgneva aasta jooksul oli neil raskusi piisava hulga töötajate leidmisega, et tehased taas täisvõimsusel tööle panna.

Töötlemisvõimekuse vähenemise tõttu langesid veiste hinnad järsult. Pärast pandeemia taandumist olukord pakendamissektoris stabiliseerus, kuid karjakasvatajate kulutingimused halvenesid. Kiire inflatsioon kergitas kütuse, sööda ja seadmete hindu. 2022. aastal tabas karjakasvatuspiirkondi veel ränk põud. 

Kasvatajad müüsid seetõttu loomi kiiresti maha. Karja taastamine on aga aeglane protsess, sest veisel kulub turukaalu saavutamiseks umbes 18–22 kuud. Tekkinud on aga nõiaring, kus töötlemisvõimsus väheneb veelgi ning karjakasvatajad ei kiirusta uusi investeeringuid tegema.

"Meil on veel pikk tee minna, enne kui loomade arv kasvama hakkab. Olukord muutub enne paranemist veelgi pingelisemaks. Kõrged hinnad on alles ees," ütles  Oklahoma osariigi ülikooli põllumajandusökonoomika professor Derrell Peel.