USA välisminister Marco Rubio ütles oma Müncheni julgeolekukonverentsi kõnes, et USA-l ja Euroopal on ühine ajalugu ja tulevik. Eurooplased võtsid seda kui julgustavad sõnumit.

Rubio kõne oli toonilt väga erinev asepresident JD Vance'i kõnest möödunud aastal. Šoki asemel reageeris Euroopa seekord aplausiga.

"Ajastul, mil pealkirjad kuulutavad Atlandi-ülese liidu lõppu, ütlen seda nii, et kõigile on selge: see ei ole meie eesmärk ega soov. Sest meie, ameeriklaste, jaoks võib kodu olla läänepoolkera, aga me jääme alati Euroopa lapseks," ütles Rubio.

Kaitseuuringute keskuse direktor Kristi Raik ütles, et loodetavasti eurooplased Rubio kõnet liiga julgustavalt ei võta.

"Ma tahaks loota, et see nii ei ole. Teatud kergendustunnet on muidugi ka
tunda ja vähemalt praegu paistab, et USA mingit dramaatilist lahkumist Euroopast või NATO-st ei planeeri, aga samas on sõnum ikkagi väga selge ka USA poolt,
et Euroopa peab ise saama tugevamaks ja tegelema ise oma julgeolekuga," lausus Raik.

"Need inimesed, kellega ma ise siin kohapeal täna olen rääkinud, ei arva küll, et Euroopal oleks nüüd põhjust suurt kergendust tunda. Meeleolu pigem on ikka tõsine. Transatlantilistes suhetes nii-öelda vanu aegu tagasi ei saa, liitlased on üksteisest kaugenenud. Ja üks märk, mis eriti tekitab küsimusi, on see, et Marco Rubio üldse ei maininud oma kõnes Ukrainat," kommenteeris Raik.

Välisminister Margus Tsahkna ütles aga et kõne aitas veidi pingeid maha võtta.

"Poliitilise sõnumina oli see väga vajalik, kuna need pinged ju Euroopa ja
Ameerika Ühendriikide vahel on läinud ikkagi väga kõrgeks. Teistpidi jällegi ma arvan, et selline šokiteraapia, mida Trump on harrastanud ka Euroopa poolt Eesti inimestele, vaadates meie julgeolekuolukorda, peaks isegi meeldima," ütles Tsahkna.

"Tegelikult ju see julgeolekustrateegia ja kaitsestrateegia, millega Ameerika välja tuli, on ju ikkagi seal, kus öeldakse kõik need asjad Euroopa kohta, mis me oleme ju ka lugenud. See ei ole ju kuhugi kadunud," kommenteeris Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas.

Taanlased eriti mäletavad, et alles kuu aja eest hirmutas USA Gröönimaa elanike sooviga saar annekteerida.

"Eurooplased saavad aru, et see on vaid kõne. Ja homme võib Trump säutsus öelda midagi täiesti vastupidist. Ühest küljest tunnevad nad kergendust, aga nad näevad ka Marco Rubiot kui USA viisakat nägu ja nad teavad, et on ka kogu Trumpi administratsioon, kes võivad mõelda teisiti," ütles Taani ajalehe Politiken ajakirjanik Karin Axelsson.

Kuigi Rubio rääkis palju jagatud ajaloost ei olnud ka sellest kõnest puudu Euroopa kliima- migratsioonipoliitika ja üldise naiivsuse kriitika.

"Liit, mida me tahame, ei ole hirmust halvatud. Kliimamuutuste hirmust, sõjahirmust, tehnoloogiahirmust. Me tahame liitu, mis liigub julgusega tuleviku poole," lausus Rubio.

Venemaa ohust Rubio ei rääkinud.

"Kas Venemaa on siis nagu selles Euroopas sees või väljas? Ja see on see tegelik küsimus, mis meid kõiki Euroopas ju ärritab. Me näeme, et Trump tahab pigem panna survet Ukrainale ja kuidagi saab paremini läbi meile ohtliku agressori Venemaaga. See on see teema, mis ikkagi jäi õhku," ütles Margus Tsahkna.