Kanada peaministri Mark Carney kõne Davosi majandusfoorumil on juba palju kommenteerimist leidnud. Tema väljaütlemised ilmakorra muutumisest ja vajadusest keskmise suurusega riikidel oma allianss moodustada on saanud nii kiitust kui ka kriitikat. Pakun neile keskmistele riikidele ehk keskmikutele väikese tausta.

Tegemist ei ole uue leiutisega. Kui ajas kaugele tagasi minna, leiab seda määratlust juba neljandast sajandist enne meie aega Hiina mõtlejal Mengzil (Mencius) ja viiendast sajandist enne meie aega Ateena filosoofil Sokratesel. Mengzi jagas tollase Hiina erinevad vürstiriigid kolmeks: suured, keskmised ja väikesed. Tema arvates oli keskmikel moraalne autoriteet algatada karistusekspeditsioone türanlike valitsejate vaos hoidmiseks ja massiliste julmuste peatamiseks.

Klassikalise Kreeka poliste süsteem tundis samuti teatud hierarhiat. Olid suured magnaadid, nagu Sparta, Ateena ja Teeba. Olid keskmise suurusega linnriigid, nagu Korintos, Argos, Tessaalia ja Sürakuusa, ning lõpuks nõrgad linnriigid Joonia ja Sitsiilia. Klassikalise Kreeka keskmikuil nähti olevat oluline roll suurte magnaatide vahendajatena ning väikeste linnriikide abistajatena.

Itaalia 16. sajandi diplomaat ja teadlane Botero jagas maailma samuti kolmeks. Olid impeeriumid ehk grandissimo, keskmikud ehk mezano ja väikesed jõud ehk piccioli. Ka Botero uskus sarnaselt Mengziga, et keskmise suurusega riikidel oli teatav moraalne autoriteet. 18. sajandil pakkus abee de Mably välja oma kolmeosalise jaotuse. Olid esimese järgu võimud või suured ehk domineerivad jõud. Siis teise järgu võimud ehk keskmikud ja kolmanda järgu võimud ehk väikesed.

Kuid ka keskmikke jagavad erinevad teadustööd omakorda kolmeks. On sõltuvad keskmikud, kellesse suhtutakse kahtlusega tulenevalt nende liidust suurvõimudega. Teiseks on regionaalsete ühenduste, nagu Euroopa Liit, liikmed-keskmikud. Ja kolmandaks on riigid, mis naabritele ega regionaalselt sõjalist ohtu ei kujuta, kuid mida austatakse ja mis suudavad omada mõju nii oma regioonis kui globaalselt. Näitena tuuakse harilikult Norra, millel on autoriteet inimõiguste kaitsel ja kaugete kohalike konfliktide lahendamisel.

Kui teise ilmasõja järel ÜRO hartat kirjutati, kuulutasid kaks riiki end ise keskmikvõimuks. Need olid Kanada ja Austraalia, kes pakkusid julgeolekunõukogus endi jaoks eraldi kategooria loomist, andmaks neile võimaluse olla vahemeheks alaliste liikmete ehk suurriikide ja ajutiste liikmete ehk väikevõimude vahel.

1980.–1990. aastatel laiendati keskmikriigi mõistet täiendavatele riikidele, märkimaks neid kui internatsionalistlikke, multilateraalseid ja muidu korralike jõude. Praegu on keskmike määratlus üsna veniv ja ühtset definitsiooni ei ole.

Üldiselt ilmestavat neid mõõdukas majanduslik ja sõjaline võimekus, märgatav regionaalne mõju, aktiivne osalemine rahvusvahelistes ühendustes ja globaalses juhtimises, diplomaatiline aktiivsus ja vahenduspürgimused, samuti kultuuriline ning üldse pehme jõuna tõlgendatav mõju. Euroopast pakutakse neiks Saksamaad, Prantsusmaad ja Ühendkuningriiki, Aasiast Jaapanit, Lõuna-Koread ja Austraaliat ning Ameerikast Kanadat ja Brasiiliat.

Nimekirju on väga erinevaid. Carney kõne järel on pakutud erinevate kooslustega ühenduste loomist. Tegelikult on üks selline katse juba olnud. Donald Trumpi esimesel võimuperioodil aastal 2019 kuulutasid Prantsusmaa ja Saksamaa välja multilateralismi alliansi loomise.

Selle eesmärk olnud esiteks näidata, et maailma riikide vaikiv enamus usub endiselt ÜRO-d ja multilateraalsuse põhimõtteid. Teine siht oli pakkuda mehhanismi koostöö edendamisel samameelsete riikide globaalses võrgustikus.

Alliansi avaüritusel olid esindatud umbes 40 riiki, kuid katse osutus mulliks. Mõned USA liitlased kartsid patrooni vihastada ja mitmed puuduliku demokraatiaga riigid pelgasid, et tegemist saab olema eksklusiivse demokraatliku klubiga, kuhu nad ei ole oodatud. Kolmandaks oli projekt liiga Euroopa ning globaalse põhja keskne, et olla usaldusväärne globaalsele lõunale.

Nii või teisiti, multilateraalsus on praegu kriisis ja keskmikel võiks olla võimalus esile tõusta. Tegelikult oli teema kesksel kohal juba kaks aastat tagasi samal Davosi majandusfoorumil, kus keskmikele oli pühendatud üks arutelupaneel. Selleks oli majandusfoorum koostanud ka mõttepaberi, mis pakkus keskmike kohta ka oma määratluse: globaalse mõjuga riigid. Nendena nähti lisaks globaalsele põhjapoolkera riikidele Austraaliat, Kanadat ja Lõuna-Koread. Globaalse lõuna riikidest märgiti Argentiinat, Brasiiliat ja Indoneesiat.

Ehk siis teema on üleval ja Trumpi naasmine Valgesse Majja on protsessile hoogu juurde andnud. Üks ülevaade jätab võimalikust uuest kooslusest kõrvale USA, Hiina, Venemaa ja Iraani ning teeb valiku 20 rahvarohkeima ning 20 suurima SKP-ga riikide seas, jõudes tulemuseni 29 riiki, kusjuures Euroopa Liit loetakse üheks üksuseks. See kooslus tähendaks 52 protsenti maailma elanikkonnast ja 46 protsenti globaalsest SKP-st. Võrdluseks märgime, et Hiina oleks 17 protsenti rahvastikust ja sama palju SKP-st. USA aga 26 protsenti SKP-st ning neli protsenti rahvastikust.

Tegelikult on globaalse lõuna ja põhja kooslus vägagi küsitav erinevatel põhjustel. Mitmete arvajate hinnangul tuleks alustada sellest kuldsest miljardist, millest USA on maha arvatud. Euroopa võiks aga alustada hakatuseks iseendast.

Itaalia endine peaminister ja Euroopa Keskpanga endine juht Mario Draghi pakkus veebruari alguses, et Euroopa Liidul on aeg muutuda tõeliseks föderatsiooniks. Valdkondades, kus föderatiivne mall juba toimib, nagu kaubanduses, konkurentsipoliitikas, ühisturus ja monetaarvaldkonnas, on EL juba tugev.

Konföderatiivsetes valdkondades, nagu kaitsepoliitika, välis- ja rahanduspoliitika, on igaühe vetoõiguse tõttu probleeme. Sealt peakski Draghi arvates alustama. EL võib end proovida kujundada multilateralismi ja seniste ühisväärtuste saareks, millega muud riigid saaksid soovi korral liituda. Suhtuda võib erinevalt, kuid igal juhul on tema mõtteil jumet. Ja viiteist võib leida erinevaid keskmike koosluste variante.

Viited lugemishuvilistele

• What might an "alliance of middle powers" look like? - Jacques Delors Institute
• What are the middle powers and can they stop Trump?
• What are middle powers and why do they matter? | World Economic Forum
• Carney's Remarkable Message to Middle Powers | Carnegie Endowment for International Peace
• Understanding Middle Powers in Global Politics
• 2019-06-18-MiddlePowers.pdf
• [Middle Powers] - From Origins to Crisis? | Institut Montaigne
• Mind the Middle Powers
• The World Reorders: The Complications of a Return to Spheres of Influence | Council of Councils
• How might a functional 'M12' grouping of middle powers look like? - Brussels Signal