Euroopa püüab killustatud kaitsevõimet tugevdada
Pühapäeval lõppenud Müncheni julgeolekukonverentsil kuulutasid eurooplased, et kaitset on vaja arenda. Suhtumine kaitsetööstusesse on muutunud, kuid Euroopa jõud on ikkagi killustunud.
Kuigi alati võib küsida, kas Euroopa arendab oma kaitsetööstust piisavalt kiiresti, siis muutust mõtlemises on tajuda. Tänavatele on ilmunud kaitsetööstusettevõtete reklaamid. Mõne aasta eest oleks sellele vaadatud altkulmu.
Kaitsetööstuse võib olla tabu alt pääsemas, kuid uut usaldust on kerge kaotada.
"Meie Euroopas peame muutuma, sest meil on ligikaudu 155 erinevat relvasüsteemi võrreldes viiendikuga sellest USA-s. Me raiskame palju raha, kui me ei suuda neid standardiseerida. Me peame muutuma, sest me ajaga kaotame muidu maksumaksjate ehk valijate toetuse ja siis ei saa poliitilised otsustajad mitte midagi teha," ütles Airbusi nõukogu esimees Rene Obermann.
Põhiline mure on Euroopa kaitse killustatus. Euroopa Komisjoni kaitsevolinik Andrius Kubilius hoiatas, et seni ei suuda Euroopa erinevad kaitseväed koos võidelda sama hästi kui USA sõjavägi.
"Me peaks kindlasti vastama küsimusele, kuidas me peaks asendama, kui selline vajadus kunagi tekib. 80 000–100 000 USA sõdurit praegu paiknevad siin Euroopas," rõhutas Kubilius.
Tema sõnul võiks mõelda uuele suurele Euroopa üksusele, kes suudaks just kiiresti kriisidele vastata.
"Näiteks, kas meil võiks olla mingis vormis hästi kokkuharjutanud Euroopa kiirreageerimisüksus ühtse juhtimise all NATO struktuuris," sõnas ta-
Eesti peaminister Kristen Michal ütles, et sarnane võime on juba olemas.
"See sama ühendekspeditsioonivägi, see on sisuliselt kolmandik NATO-t. See kolmandik NATO-t käis meie juures koos, käib teistes kohtades koos ja ongi just selle jaoks, et kiiremini reageerida kui vaja," sõnas ta.
Veel mõeldi Münchenis Euroopa iseseisva tuumaheidutuse peale. Eesti ei ole sellele arutelule vastu, kuid ei kiirusta ka takka kiitma.
"Ega olen minagi lugenud Soome ja Rootsi meediast, et on isegi plaan, et võiks arutada põhjamaist tuumaheidutust. Seda kõike võib arutada, aga selle arutelu käigus ei maksa sellesse jääda üksi kinni. Meil on ikkagi vaja välja arendada uued võimed. Küberist tehisintellektini, droonideni, laskemoonani, uute tööstusteni," lausus Michal.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: AK











