"Lasteaedades võiksid olla pikapäevarühmad. Enamikus lasteaedades eeldatakse, et kella 17-st tullakse juba lapsele järele. Aga ma arvan, et selline rühm, kus võiks järele tulla kell 20, ka kell 21 vanematele lastele, see oleks normaalne. Ja tegelikult võiks ju olla ka ööpäevarühmad, et sa saaksid käia vahetustega tööl või minna mõnesse lühemasse komandeeringusse."

Ta lisas, et kõige tähtsam on, et kui need võimalused ka luuakse, siis ühiskond ei vaataks viltu emadele, kes neid võimalusi kasutavad.

Eesti lastevanemate liidus ja ka Eesti lasteaednike liidus ei ole paindlikum lastehoid arutluse alla tulnud. Lasteaednike liidu esinaine Evelin Sarapuu ütles, et nemad võitlevad selle eest, et lasteaiapäevad lastele lühemad oleksid, sest nemad näevad oma töös, et paljud lapsed tuuakse lasteaeda maksimaalseks võimalikuks ajaks.

"Lapsel peab olema võimalus oma vanemaga ka aega veeta," ütles Sarapuu.

Lastehoidude liidu juht Mari Kummer leidis, et teemapüstitus on väga oluline, sest paindlikkust oleks süsteemi vaja ja see peaks olema peredele ka tasu mõttes jõukohane.

"Kui meil on pere, kus vanemad on õhtul tööl, siis see ei tähenda, et see laps läheb hommikul kell 8 lasteaeda. Tal võikski olla siis võimalus, et läheb näiteks kell 15 lasteaeda ja on kella 20 või 21-ni. Paindlikust võiks rohkem olla. Hommikul 8-st õhtul 17-ni on hääbuv töökultuur, sest inimestel on väga erinevad tööajad ja hoopis teistmoodi kui vanasti. Alusharidus peaks sellega kaasa minema, et peresid rohkem toetada."

Mari Kummeri hinnangul on väga oluline, et paindlikkust ei saaks lapse heaolu arvelt ära kasutada ja hoiukoha kasutamine oleks seotud vanema töötundidega.

"Nagu on näiteks Põhjamaades. Vanem peab esitama oma tööajad ja siis ta saab teada, millal laps võib lasteaias olla, et ei tekiks sellist asja, et meil on lapsed, kes tegelikult võiksid olla oma kodus, sest vanemad ei ole tööl. See on üks ohukoht. Mitte et ma arvaks, et vanemad hakkavad seda kuritarvitama, aga me peame lapsi kaitsma, sest nad võib-olla ei taha ka kella 21-ni hoius olla."

Kaljulaid ütles, et ekstreemsed näited (näiteks nõukogude aegne esmaspäevast reedeni ööpäevaringne lasteaed – toim) ja paindlikkus on kaks erinevat asja.

"Teised riigid ikkagi kasutavad paindlikumaid viise, aga see ongi see põhihäda, et meie ühiskond, seni kuni me arvame, et [paindlikum süsteem] ei sobi meile, senikaua meie sündimus tõenäoliselt ei saagi suureneda. Näiteks kui ma viisin Luksemburgis oma aasta ja kolme kuu vanuse poja lasteaeda, siis küsiti, et kus te varem olite. Et tal on nüüd harjuda väga raske ja nii edasi. Täitsa tavaline oli minna hoidu ka kolme- või neljakuuse lapsena. Seal muidugi oli ka see, et rühmas oli kolm-neli-viis, võib-olla kuus last, aga mitte rohkem."

Umbes kümme aastat tagasi jagas riik euroraha eriilmeliste lastehoidude avamiseks. Mitmed Eesti omavalitsused katsetasid koostöös erasektoriga ööpäevaste ja nädalavahetustel avatud hoidudega. ERR-iga rääkinud lastehoiud tõdesid kahte. Esiteks, et on nad ööhoidu pakkunud aastaid tagasi, aga enam seda teha ei jaksa, sest see on olnud ühe õpetaja õlul. Teiseks, et võimalus on küll olemas, aga seda ei kasutata.

Tartus Maarjamõisa lasteaias oli ööpäevaringne lasteaiarühm avatud koroonapandeemia algusaja eriolukorras, kuid lasteaia direktor Kai Kens ütles, et perede huvi oli väike.

Mari Kummer märkis, et kuna lapsi jääb järjest vähemaks, siis otsivad hoiud püsimajäämiseks erinevaid lahendusi. Näiteks on populaarne tunnihoid.

"Seda saab kasutada kas tööpäeva õhtul või nädalavahetusel. See on selline levinud teenus, mida võetakse päris palju. See tähendab, et lapsehoidja tuleb kas lapse koju, hoiab teda paar tundi või mõningatel juhtudel on võimalik ka minna lastehoidu."

Kaljulaid tõi põhilise murekohana välja selle, et ühiskonnana oleme harjunud sellega, et lapsevanemad, enamasti emad, käivad tööl ja samas jõuavad lapsele kindlasti hiljemalt kella 17-ks ka lasteaeda järele.

"Siis ei maksa imeks panna, kui ühel hetkel inimesed ütlevad, et nad lihtsalt ei jaksa enam. Need, kellel ei ole väikeseid lapsi, nendel on hulga kergem elu. Ma arvan, et siin ongi üks suur võti – kuna me oleme niimoodi harjunud ja see on meile kombeks, siis tuleb ilmselt sellega leppida, et väga paljud valivad vähe lapsi või üldse mitte lapsi. Neid põhjuseid, miks üht- või teistmoodi otsustatakse, on loomulikult rohkem kui ainult paindlik lastehoid, aga need, kes ütlevad, et ma tahaks lapsi, aga ei julge saada, sest ma ei jõua pool viis lasteaeda järele, neid me saaksime aidata."