Mihkelson: Euroopa on eksistentsiaalse valiku ees
Euroopa on praegu põhimõttelise ja eksistentsiaalse valiku ees – kas kujuneda geopoliitiliseks tegijaks Hiina, USA ja Venemaa kõrval või marginaliseeruda, ütles "Välisilmas" riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Eelmisel nädalal Müncheni julgeolekukonverentsil viibinud Mihkelson märkis, et pinevalt oodatud USA välisministri Marco Rubio kõne midagi oluliselt uut ei sisaldanud; pigem oli tegu USA strateegiadokumentide diplomaatilise ja kenamate sõnadega esitatud versiooniga.
"Sisuliselt rääkis ta USA julgeolekustrateegia sõnadega – me teeme ise ja kui tahate, tulge kaasa, oli tema sõnum," märkis Mihkelson.
Kõnes ei maininud Rubio ohtu Venemaa agressiooni poolt. Mihkelsoni sõnul on Eesti jaoks ülioluline NATO püsimine transatlantilise kaitseliiduna ja et Venemaal ei tekiks arusaamist või ettekujutust, et NATO 5. artikkel justkui ei toimi.
USA-poolsed väljaütlemised ja tegevus on samas muutnud transatlantilise liidu hoidmise USA ja Euroopa vahel palju keerulisemaks, märkis Mihkelson.
"Aga ega meil alternatiivi ei ole, sest me ei taha minna liitu Venemaaga, kes tahab NATO-t lammutada," nentis ta.
Mihkelsoni sõnul tähendab see, et Euroopa on põhimõttelise ja eksistentsiaalse valiku ees.
"Kas me kujuneme geopoliitiliseks tegijaks Hiina, USA ja Venemaa kõrval tuleviku maailmakorra suunajaks või oleme need, kes marginaliseeruvad sisemistesse vastuoludesse. Neid, kes meid tahavad lõhkuda, leiab igast ilmakaarest," lausus ta.
Euroopa suuremad riigid on hakanud aina valjemini rääkima tuumaheidutusest. Euroopas on kaks tuumariiki, Prantsusmaa ja Suurbritannia, kuid tuumarelvast räägitakse valjemini nüüd ka Saksamaal, Poolas ja Rootsis. Mihkelsoni sõnul võib selline arutelu aga heita halba varju transatlantilise liidu tõsiseltvõetavusele.
"See sümboliseerib seda, mida me näha ei taha – see seab küsimuse alla USA tuumaheidutuse tõsiseltvõetavuse. Eks selle on tinginud see, mida me oleme viimase aasta jooksul USA administratsiooni poolt näinud – Müncheni kohal hõljus ka Gröönimaa küsimus, see ei ole kuhugi kadunud. On küll hetkel eemal, aga mitte lõpplahenduse saanud," lausus Mihkelson.
Euroopa enda tuumaheidutus on kindlasti teema, mida arutada, ning selles pole midagi halba, aga Euroopa ei tohiks ise hakata lõhkuma transatlantilist liitu ja selle usaldusväärsust, lisas ta.
Toimetaja: Marko Tooming











