Riigikohtu esimees Villu Kõve märkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et ka senine kohtute haldamise mudel, kus justiitsministeerium korraldas esimese ja teise astme kohtu majandamist, pole olnud halb.

"Viimased paar aastat on ehk olnud keerulisemad, aga põhimõtteline suund suurendada kohtute iseseisvust ja välistada kasvõi teoreetiline sekkumine õigusemõistmisse on Euroopas valdav. Paljud riigid on liikunud sinna, et eraldada justiitsministeeriumist see kohtuhaldus, mis on ka praegu ette pandud," rääkis ta.

Tallinna ringkonnakohtu esimehe Kristjan Siiguri sõnul ei ole olnud märkimisväärset probleemi kohtunike sõltumatusega, kuid siiski on viimasel ajal tekkinud alarmeerivaid näiteid.

"Näiteks on meil praegu üle Eesti 12–13 vakantset kohtuniku ametikohta, mille konkurssi minister lihtsalt välja ei kuuluta, kuigi see on tema ülesanne. Selle reformi kõige olulisem punkt ongi see, et kohtusüsteem saaks enda kätte riigieelarvest õigusemõistmiseks ette nähtud vahendid tervikuna. Nii tekib võimalus neid vahendeid oma parima äranägemise järgi süsteemi sees ümber jagada sinna, kus neid parajasti vaja on," sõnas Siigur.

Siiguri sõnul on probleem selles, kuhu on parajasti vaja kohtunikku palgata või kuidas tööd jagada. "Sellega saab kohtusüsteem ise väga hästi hakkama, mistõttu on oluline, et kogu ressursi jagamise võimalus tuleks kohtusüsteemile endale. See on minu jaoks praeguse reformikava kõige olulisem punkt," ütles ta.

Kohtuhalduse reformijuht Viljar Peep märkis, et kuigi seni on Eestil olnud heade näitajatega kohtusüsteem, kuid viimase viie-kuue aasta trendid näitavad, et menetluskiiruse ja jõudluse näitajad langevad.

Peep rõhutas, et halduse üleandmisel ei teki ressurssi juurde, vaid toimub olemasoleva ressursi ümberjagamine süsteemi sees. Tänase kaheksa kohtu ja veel ministeeriumi asemel jäävad alles kohtud ning osast ressurssidest luuakse kohtusüsteemi sisse eraldi kohtuhaldusteenistus.

Reform näeb ette tulemusleppepõhist rahastamist, kus kohtusüsteem esitab kord aastas seadusandjale oma näitajad, prognoositavad tulemused ja rahavajaduse. See võimaldaks kord aastas arutada ja teha valikuid peamiste kuluallikate üle: kui palju kohtumaju ja kui palju on vaja kohtunikke, selgitas Peep.

Esimese ja teise astme liitmise kava jäi eelnõust kõrvale.

Siiguri sõnul oli ministri jaoks kohtunikkonna vastuseis oluline argument selle eelnõust väljajätmisel.

Ta rõhutas, et kohtuhaldusreform ise ei lahenda kõiki kohtute probleeme ning põhimure on see, et kohtunikel on liiga palju tööd. "Asjad jäävad järjekorda ja see järjekord muudkui pikeneb," lisas ta.

Siigur tõi esile vajaduse mõelda, kuidas vähendada kohtutele tulevat töömahtu.

"See tähendab võib-olla kaebeõiguse piiramist: kõike ei pea saama nii palju või igas asjas edasi kaevata. Kõrgema astme kohtud ei peaks ehk tegema nii mahukate põhjendustega lahendeid. Kuni selleni välja, et teatud asjade lahendamine võiks alata kohe teisest kohtuastmest. Kohtuhaldusreform üksi ei lahenda kõiki muresid, kuid see on samm õiges suunas ja me peame selle ära tegema, et siis järgmisi samme astuda," rääkis ta.

Peep märkis, et kohtuhalduse osas aitaks menetluse kiirusele kaasa spetsialiseerumine. "Me mõistame tervishoius, et spetsialiseerunud arstid teevad tööd kiiremini kui üldarstid. Täpselt sama kehtib õigusemõistmises," sõnas ta.

Siiguri sõnul tunnevad aga kohtunikud muret, et nende valikuvabadus võib spetsialiseerumisel olla piiratud.

Ta selgitas, et eelnõus on välja pakutud täiesti uudne lahendus. Kui täna kehtestab kohtu tööjaotusplaani – ehk dokumendi, mis määrab, kes milliseid asju lahendab – kohtu üldkogu, siis edaspidi võib see minna väikesele eestseisusele, mis oleks Siiguri sõnul tõhusam otsustaja.