Eesti on viimasel viiel aastal paisanud keskkonnaagentuuri prognoosi järgi metsanduse ja maakasutuse sektoris õhku märkimisväärselt rohkem kasvuhoonegaase, kui oleks kokkulepitud kliimaeesmärgi järgi pidanud.

ERR kajastas esmaspäeval, kuidas kliimaministeerium loodab tehniliste kõneluste ja metoodika parandamise abil puudujääki võimalikult palju vähendada. Kliimaministeeriumi ametnikud ütlesid, et niiviisi on võimalik, et lõpuks üldse mingit puudujääki ei tekigi.

Kliimateadlase Annela Anger-Kraavi sõnul on see, et Eestil õnnestub puudujääki vältida, siiski vähetõenäoline. Ta rääkis ERR-ile, et Euroopa Komisjoni novembrikuisest raportist selgub, et esimese kolme aasta põhjal jääb tegelikult kliimaeesmärk kogu Euroopa Liidul saavutamata. See teeks ka Eestile puudujäägi katmise märkimisväärselt raskemaks.

"Ma isiklikult arvan praegu nähtavate andmete põhjal, et ta ikkagi päris nulli ilmselt ei jõua. Euroopa Komisjon võib muudatusi teha, aga see tähendaks ikkagi vastava ettepaneku tegemist, et arvestada looduses toimuvaid häiringuid, näiteks torme, metsapõlenguid või haiguseid. Praegu on näha, et on ka riike, kes teevad esialgu prognoositust paremini ja on metsanduses ja maakasutuses kasvuhoonegaaside sidumise poole peal, näiteks Itaalia, Rumeenia või Poola. Nendel oleks hoopis müüa ühikuid teistele liikmesriikidele, hoolimata sellest, et kogu Euroopa Liidu peale on puudujääk 52 miljonit tonni," selgitas Anger-Kraavi.

Aastad 2021–2025, mil Eesti ja teised liikmesriigid pidid metsanduses ja maakasutuses oma kasvuhoonegaaside heidet vähendama, on möödas.

See, kas ja kui palju see Eesti riigile maksma läheb, on kõik veel aga lahtine, selgub alles järgmisel või ülejärgmisel aastal.

Nii tekib olukord, kus poliitikakujundajatel on keeruline teha pikaajalisi eelarveotsuseid.

"Kui me 2021 ja 2022 liikmesriikidega seda määrust läbi rääkisime, siis mitu liikmesriiki tõstatasid selle sama küsimuse, et kuidas saab teha poliitikat, kui sa tulemused saad teada alles kaks aastat hiljem. Kuidas saab üldse sellisel juhul midagi planeerida, kui sul on kogu aeg määramatus? See asi ongi sinna määrusesse sisse kirjutatud, et nii kaua ei tea, kuni see asi käes on, mis on tegelikult väga keeruline kõigile liikmesriikidele," ütles Anger-Kraavi.

Anger-Kraavi sõnul peaks Eesti praeguses määramatus olukorras mõtlema juba selle peale, millistelt riikidelt kahe aasta pärast puuduolevaid kasvuhoonegaaside heiteühikuid osta. Tema sõnul oleks mõistlik sõlmida juba ostu-müügi eelkokkuleppeid.

"Võiks ka rääkida nendega, kellel ikkagi suure tõenäosusega kasvuhoonegaaside ühikuid üle jääb. Minna ja ajada juttu, vaadata, kas nad oleksid nõus müüma. Arvestades, et ka Saksamaal tekib väga suur puudujääk, siis Saksamaa suure tõenäosusega juba räägib nendega," ütles Anger-Kraavi.

Euroopa Komisjon tegi viimase põhjalikuma ülevaate metsanduse ja maakasutuse esimese kliimaeesmärgi täitmise kohta novembris. Sealt selgus, et lisaks Eestile on raskused kliimaeesmärgi täitmisel veel 10 liikmesriigil ning kõige kallimaks võib see minna Saksamaale, Soomele ja Portugalile.

Samal ajal on Euroopa Komisjoni andmetel aga 16 liikmesriiki, kes esimese kolme aasta põhjal on metsanduse ja maakasutuse eesmärki täitmas. Riigid, kes Euroopa Komisjoni teabe kohaselt võiksid kliimaeesmärgist rahaliselt võita, on näiteks Hispaania, Itaalia, Rumeenia, Holland ja Poola.