Leht on viimastel aastatel kaotanud lugejaid ning sattunud tõsistesse rahalistesse raskustesse. Post kaotas ka 2024. aastal umbes 100 miljonit dollarit, aasta varem oli kahjum 77 miljonit dollarit. 

Post püüab kulutusi kärpida ning veebruari alguses selgus, et leht koondas kolmandiku oma ajakirjanikest. Ajalehe vastutav väljaandja Jeff D'Onofrio ja tegevtoimetaja Matt Murray korraldasid kolmapäeval ka koosoleku, kus nad tõid esile, et leht on viimastel aastatel raha kaotanud. 

Jeff D'Onofrio ütles uudistetoimetuse töötajatele, et aastatel 2022–2025 ületasid kulud tulusid, kuna kontsern oli palganud juurde sadu töötajaid. Ta ei täpsustanud kahjumi ulatust, kuid tõi välja, et toimetuse kulud olid 2025. aastal 16 protsenti suuremad kui 2020. aastal, vahendas The Wall Street Journal. 

2013. aastal ostis lehe 250 miljoni dollari eest Amazoni asutaja Jeff Bezos. Bezos on maailma üks rikkamaid inimesi ning üritab nüüd võimul olevate vabariiklastega suhteid parandada. Tema kontrolli all olev väljaanne ei avaldanud viimastel valimistel toetust ühelegi presidendikandidaadile. 

Varem oli leht avaldanud toetust demokraatide presidendikandidaadile alates 1976. aastast. Lühike paus tuli 1988. aastal, mil Post ei toetanud ei demokraati Michael Dukakist ega vabariiklast George H. W. Bushi.

The Washington Post kogus suurt rahvusvahelist kuulsust 1970. aastate alguses, kajastades Watergate'i skandaali. Paljastuste tõttu pidi toonane president  Richard Nixon ametist lahkuma.