Põhimõtte Koda näeb esialgu vaid kodulehe vahendusel. Üks selle asutajatest Ott Lumi räägib, et plaanis on hakata koostama raporteid ühiskonnas olulistel teemadel ja need kodulehel avalikuks teha. Esimene raport peaks valmima märtsis.

Mõttekoja rahastajaks on Jaan Tõnissoni fond, mis on seotud Isamaaga ja mille üks rahastajatest on Isamaa suurtoetaja Margus Linnamäe. Isamaaline taust on ka Ott Lumil ja erakonda kuulub teine kolmest asutajast Veiko Lukmann.

"Tegelikult me ei varjagi, et meie juur on selline eestipõhine vaade asjadele," ütles Lumi.

"Põhimõttekoja asutamine jääb väga valimiste lähedale ja tekib tunne, et kõik on sellega seotud. Ma arvan, et pigem ongi, et selles mõttes ju et meie eesmärk ongi tegelikult ongi valimiskonteksti mõjutada. Et tekitada uut teadvust ja me ei salga seda. See ongi eesmärk," lausus Lumi.

Ühiskonnauuringute instituudi analüütik Art Johanson ütleb, et Põhimõtte koda eristab teistest raportite koostamine. Teised mõttekojad, sihtasutused ja instituudid tegelevad põhiliselt arvamusuuringutega.

"Ma arvan, et see nišš, mis nad on valinud on päris tugev. Aga eks nüüd aeg näitab, kuidas nad ennast tõestavad," sõnas Johanson.

Ühiskonnauuringute instituut end Isamaa või EKRE-ga seotuks ei pea, kuigi meedias on sellest räägitud. Üks instituudi rahastajatest on Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsild. Johanson ütleb, et tegu on sõpruskonnaga. Tema hinnangul on Eestis vaid kaks konkreetselt maailmavaatelist mõttekoda.

"Üks on sihtasutus Liberaalne kodanik (SALK) ja teine on Varro Vooglaiu Sihtasutus Perekonna ja Traditsioonide Kaitseks (SAPTK). Ja nad selgelt tegelevad sellesuunaliste arvamuste avaldamisega, selle maailmavaate edendamisega. Ühiskonnauuringute Instituut pole sellega tegelenud enda nime alt. Nagu ma ütlen, et inimesed ikka oma arvamust avaldavad," rääkis Johanson.

Sihtasutuse Liberaalne Kodanik juhi Tarmo Jüristo sõnul esindavad nii Põhimõtte koda kui ka Ühiskonnauuringute instituut poliitilisel skaalal konservatiivsemat poolt. Valimiste eelne aeg mõttekoja asutamiseks on Jüristo sõnul sellepärast soodne, et poliitikute huvi on suurem. Nii nagu ka see, et asutatakse sarnase suunaga mittetulundusühinguid.

"Üks võimalik taktika ongi see, et rahastada ja tekitada mitmeid erinevaid sarnaseid organisatsioone. See jätab nii meedias kui ka ühiskonnas laiemalt sellise fooni ja tunde, et mingitele mõtetele või poliitikaettepanekutele on lai ühiskondlik nõudlus ja lai katvus. See tuleb ühelt poolt mingitelt lobiorganisatsioonidelt ja teiselt poolt maailmavaatelistelt asjadelt ja seda on justkui palju," ütles Jüristo.

Jüristo leiab, et mõttekoja mõiste kasutamine ei ole alati õigustatud ja klassikalisteks mõttekodadeks võib pidada näiteks Praxist ja Kaitseuuringute keskust.

"Minu suur küsimus ongi, et kas Põhimõttekoda - kuivõrd nad näevad vaeva sellega, et neid mõttekoja sulgi tugevemalt külge saada sellele projektile, mis on ka nende endi kinnitusel pigem konservatiivset laadi valimiste lähedases kontekstis poliitika mõjutamisele suunatud ettevõtmine," lisas Jüristo.

Poliitilise suunitlusega mõttekojad või mittetulundusühingud tõstatavad ka küsimusi raha liikumise kohta. Nii on erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) leidnud, et selliste organisatsioonide uuringud, mille tulemused antakse pärast mõnele konkreetsele erakonnale tasuta, on käsiteldavad keelatud annetustena. Selgemaks muutuks asi siis, kui poliitikud täpsustaksid erakonnaseaduses poliitiliste mõttekodade ja sihtasutustega seotud rahaasju.

"Meil on mitmeid kaasusi aga üks praegu võib-olla suurtest kaasustest tõesti on meie komisjoni vaates seotud SALK-iga ja kus siis ilmselt võetakse põhjalikult ka see konkreetne seadusesäte, mis seda annetuse mõistet või legaaldefinitsiooni sisustab," ütles ERJK esimees Liisa Oviir.

Erakonnad on kaevanud kohtusse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni otsuse, mille kohaselt peaksid neli erakonda maksma sihtasutusele Liberaalne Kodanik tagasi ligi 93 000 eurot keelatud annetuse eest.