Lepingu pikendamise otsusest tuleb teatada hiljemalt 2027. aasta jaanuari lõpuks, kuid teatrijuht Märt Meose sõnul ei võimalda praegune riiklik tegevustoetus seda õigust kasutada.

Rahastuskriis ei ole sündinud üleöö, vaid on pikaajalise kahanemise tulemus, kusjuures Vaba Lava tegevustoetust on alates 2019. aastast kärbitud kokku 49 protsenti. Viimase löögina oli 2025. aasta tegevustoetuse kärbe 17,4 protsenti, mis oli suurim kõigi teatrite seas, kirjeldas Meos.

Meos tegi ministrile ettepaneku kohtuda ja tekkinud olukorda arutada. Tänaseks pole kohtumist veel toimunud, ja seetõttu pole ministeerium valmis Vaba Lava probleeme ja võimalikke lahendusi ka ERR-ile kommenteerima. "Ühtegi konkreetset otsust ei ole veel tehtud," lausus ministeeriumi esindaja.

Vaba Lava vajaks 600 000 eurot

Meos rõhutas kirjas ministrile, et Narva teatrikeskus ei täida vaid meelelahutuslikku rolli, vaid see on Narva elanike jaoks ainus koht, kus on võimalik regulaarselt osa saada eestikeelsest kultuurist ja arendada keeleoskust.

"Vaba Lava sulgemisega Narvas saaks Eesti kohalolek piirilinnas olulise tagasilöögi ning riik kaotaks üle kolme miljoni euro suuruse investeeringu, mis paigutati keskuse ehitusse," seisab pöördumises.

Olukorra lahendamiseks vajab SA Vaba Lava poliitilist otsust ja tegevustoetuse tõstmist vähemalt 600 000 euroni.

"Seda rasket kirja ajendas kirjutama, et nüüd ongi kätte jõudnud viimane piir ja teatril pole enam kuhugi taganeda. Me ei taha, et Narvas praegusel pingelisel ajal Eesti kohalolek väheneks. Vaba Lava ei täida Narvas ainult teatri rolli ja era-ja väiketeatrite tegevustoetuste voor võiks olla vaid üks mitte ainus võimalikest toetajatest," lausus Meos.

Meos märkis, et põhiliselt pealinna teatrite jaoks loodud rahastuse kriteeriumitega Narvas väga laiemat publikut ei kõneta.

"See teeb meie olukorra keerulisemaks, kõnetada publikut Narvas ja saada kõrgeid punkte tegevustoetust määravate hindamiskriteeriumite järgi. Narva Vaba Lava rahastus vajab poliitilist otsust," sõnas teatrijuht.