Vastandudes teadlikult ülejäänud Eestile kogub Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin oma poliitilist kapitali, kuid teeb sellega karuteene Narva linnale ja ka Ida-Virumaale, mässides seda tema mõttemaailma kammitsasse ja luues ekslikku muljet, et nii arvab suurem osa siinsetest inimestest.

Hiljuti üle Eesti suuremat tähelepanu pälvinud Stalnuhhini tunnustavad mõtted Venemaa valitsejast Vladimir Putinist ei tohiks olla üllatavad kellelegi, kes on selle poliitiku tegemistega pikemat aega kursis olnud. Ta on ju varem nimetanud Eesti valitsust fašistideks. Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamise avalikel üritustel see Narva linnajuht end ei ilmuta. See polekski justkui tema jaoks tähtis.

Erinevalt Venemaast, mille juht Stalnuhhinile sümpatiseerib, on Eestis sõnavabadus. Stalnuhhin on saanud oma pehmelt öeldes mitte just Eesti-sõbralikke mõtteid juba palju aastaid takistamatult jagada ja sel moel oma mõttemaailma fännide seas poliitilist kapitali hoida.

Demokraatlikus riigis saabki iga poliitik ise valida, millise käitumise ja sõnumitega ta endale tähelepanu ja poolehoidu tõmbab. Eeldusel, et ta tunnetab täpselt, kus toimub minek üle seaduslikkuse piiri.

Kuid olles nüüdseks juba rohkem kui aasta aega ka Eesti suuruselt kolmanda linna volikogu esimees, loob ta paratamatult muljet mitte ainult endast, vaid kogu linnast. Ja et Narva on Ida-Virumaa suurim linn, siis ka maakonnast.

Võib aru saada, et mujal Eestis kujundavad paljud inimesed, kes ei ole eriti süüvinud sellesse, millised linnad ja vallad on Ida-Virumaal peale Narva veel ja kes on seal võimul, oma hoiakuid just Stalnuhhini põhjal. Ja arvatakse, et kui selliste vaadetega inimene on saanud linnajuhiks, siis küllap jagab tema mõtteid ka suur osa Narva elanikest.

See toob paratamatult kaasa ka selle, et Eesti poliitikutel on üsna keeruline selgitada oma valijatele, miks tuleks panustada rohkem avalikku raha Ida-Virumaale. Selline linnajuht ei kasvata ka eestimeelsete ettevõtjate huvi investeerida Narva. Nõnda teeb Stalnuhhin oma sõnumitega karuteene nii Narvale kui ka kogu Ida-Virumaale.

Pigem süvendab see soovi võtta Narva linnalt valitsemisvõimalusi veelgi vähemaks. Õhus on näiteks plaan põhikoolide riigistamiseks, mille järel jääks linnavalitsuse mänguväli üsna kitsaks. Jääks üle vaid korraldada põhiliselt kommunaalmajandust ja jätkata tragikoomilise tõsieluseriaali "Narva volikogu istung" väntamist.

Tähelepanuväärselt on palju narvalased on hakanud mõistma, et Stalnuhhini käitumine ei too Narvale suurt midagi head. Näiteks veebruari lõpus venekeelses telekanalis ETV+ eetris olnud saate "Rahvale tähtis" ("Нарвская студия. Народу важно") hääletusel leidis ligemale 75 protsenti vaatajatest, et Stalnuhhini väljaütlemised kahjustavad Narva mainet.

Pentsikus olukorras on ka Stalnuhhini koalitsioonipartner Katri Raik, kes hakkab meenutama endist peaministrit Jüri Ratast, kes pidi EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioonis ühtelugu tegelema vabandamisega ühe teise koalitsioonipartneri pärast. Kui kaua jätkub Raigil selleks närve? Kui pikk on sellise põhimõttelistes väärtusküsimustes konfliktis oleva koalitsiooni eluiga?

Valimistel edu saavutamiseks ei ole vaja meeldida kõigile. Piisab, kui õnnestub aktiveerida piisavalt suur hulk oma vaadete jagajaid. Stalnuhhin teebki seda üsna sihipäraselt ega lase end morjendada sellest, mida ülejäänud sellest arvavad.

Kui ta tahab, siis võib ta aasta pärast toimuvatel riigikogu valimistel teha ajalugu ja võtta pärast Eesti taasiseseisvumist esimese üksikkandidaadina koha riigikogus. Kolm aastat tagasi nurjas selle plaani napilt praegu trellide taga olev Aivo Peterson, kes noppis Stalnuhhini põllult hääled ära. Lõppkokkuvõttes ei saanud kumbki sisse, Ida-Virumaa mandaadid läksid ümberjagamisega mujale ning tema hääl parlamendis jäi senisest veelgi nõrgemaks.

Kui Stalnuhhin peaks nüüd isikumandaadiga riigikogusse valitama, siis sellest ei võidaks suurt midagi Narva ega Ida-Virumaa. Üks parlamendikoht läheb lihtsalt saadikule, kes saab oma sõnumite levitamiseks suurema tribüüni, kuid kellega vaevalt ükski erakond sooviks koostööd teha. Võimalused sisuliselt piirkonna huvides eest seista on nullilähedased.

Kui Stalnuhhini isiklik poliitiline motiiv on mõistetav, siis raskem on aru saada, miks lepivad sellega need Narva volikogu liikmed, kes tema nimekirjast volikogusse pääsesid. Osa ehk jagab tema mõttemaailma, teisi seob tänutunne, aga Narva linnale nad sellise poliitilise liidri leeris olles suurt midagi kasulikku teha ei suuda.

Stalnuhhinil on olnud valimistel tuhandeid toetajaid, kuid oluline on tähele panna, et siiski mitte kümneid tuhandeid. Seepärast on ka ekslik mõelda, et tema mõttemaailma jagaks suurem osa Ida-Virumaa inimestest. Pigem tuleb sel suuremal osal, kes tahaks muuta seda maakonda ülejäänud Eestile lähedasemaks, pidevalt tõestada, et Stalnuhhini ja Ida-Virumaa vahele ei tohi tõmmata võrdusmärki.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.