"Möödunud reede öösel suutis laev ennast läbi jää Vormsile murda ja praegu sõidab ta graafiku järgi. Ka vesi on vahepeal tõusnud, mistõttu on kaalupiirangud maha võetud ja saab sõita täislastis. Selles suhtes praamiühendus toimib hästi," rääkis Vormsi vallavanem Erki Savisaar.

"Samal ajal ilm pöördus ja see jäätee, mis meid need kolm nädalat hädas aitas, on nüüd peamiselt sulavee tõttu üle ujutatud," lisas ta. 

Tänu mitteametlikele jääteedele ei katkenud laeva remondisoleku ajal ühendus Vormsi ja mandri vahel.

"Meil olid küll need faasid, kus ametlikku ühendust ei olnud, aga inimesed käisid ikkagi üle jää. Esimesed julged läksid mandrile juba 20. või 22. jaanuari paiku. Ormsö läks katki 6. veebruaril, selleks ajaks oli juba kaks nädalat jääteed sõidetud. See jäätee kestis meil ilusti märtsini välja," ütles Savisaar.

Ta lisas, et jääle sadanud lumi ära sulanud ja katab jääteed nüüd – meri ei ole veel teele peale tunginud.

Olukord kütusevarudega oli enne praamiliikluse taastumist väga kriitiline.

"Üle jää ju suures koguses kütust ei too ja tanklas sai diiselkütus otsa," märkis Savisaar. "Olime siin üle nädala olukorras, kus tankla seisis ja kütust ei saanud. Transpordiameti lumetõrjetehnikat käidi täitmas kanistritega, mis õnnestus üle jää kohale tuua, sest kütuseveok sealt üle ei tule. Samamoodi tõid ka teised, kellel oli kriitiline vajadus, kütust väiksemates kogustes ja väiksemate paakidega üle jää."

Savisaar nentis, et kuigi regionaal- ja põllumajandusministeerium on rääkinud valminud kriisiplaanist, et tulevikus sarnaseid olukordi ära hoida, pole tema seda näinud.

Vallavanem juhtis tähelepanu, et praegu keskendub riik transpordiameti kaudu peamiselt reisijateveole, kuid puuduvad plaanid, kuidas korraldada kriisiolukorras kaubavedu.

"Kui selle kriisi tulemusena lisatakse plaanidesse ka kaubavedu, oleme teinud suure sammu edasi. See puudutab eeskätt just kütust, ravimeid ja toitu," ütles Savisaar.