Praeguste plaanide järgi oleks toetussumma kaheksa tuulikuga arenduse kohta umbes miljon eurot.

Ministeeriumi tööversiooni kohaselt võib meetme kogutoetus ulatuda üle kümne miljoni euro.

Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonna juhi Tauno Hilimoni sõnul on meetme eesmärgiks tuua kohalikule tasandile täiendavat lisaväärtust.

"Senine tagasiside nii omavalitsustelt kui inimestelt on olnud meile see, et ei tunta, kuidas tuuleenergia neid isiklikult positiivselt saaks mõjutada. Selle meetme eesmärk ei ole kuidagi mõjutada omavalitsuste otsuseid, vaid pigem tuuakse täiendavat lisandväärtust kohalikule tasandile," ütles Hilimon.

Täna toimus Haljalas kliimaministeeriumi tuuleparkideteemaline töökoosolek. Toimumispaiga ees peetud meeleavaldusel kõlas sõnum, et riik ei tohiks omavalitsusi tuulikute teemal ära osta.

Meeleavalduse eestvedaja, MTÜ Keskkonnasõbralik Haljala juhatuse liikme Anu Allikvee, sõnul pole ta tuuleparkide vastu, kuid kohad tuleks valida sellised, et nad inimesi ei häriks.

"Kui need ehitatakse keset küla, kuhu just hakkab rahvas kogunema, kus hakkab kogukond arenema, kuhu noored on tahtnud tulla elama, siis on see täiesti uskumatu, et raha eest hakatakse otsuseid ostma. Ja kui sellest tehakse seadus, et valitsusel hakkab olema edaspidi õigus maksta raha selle eest, et omavalitsused teevad positiivseid otsuseid, siis seda saab ainult nimetada seadustatud altkäemaksuks," ütles Allikvee.

Hilimoni sõnul ei üllatanud teda kohale tulnud inimeste meelsus.

"Ma arvan, et see on loomulik protsessi osa. Inimestel on õigus meelt avaldada, seega see ei ole midagi üllatavat. Ja mitte ainult Haljalas, vaid ka teistes omavalitsustes on selliseid meeleavaldusi toimunud," sõnas Hilimon.

Eestis on enam kui paarsada tuulikut, mille koguvõimsuseks on üle 700 megavati. Kliimaministeeriumi arvestuste kohaselt võiks nelja aasta pärast Eestis olla tuulevõimsust praegusest vähemalt kaks korda rohkem.