Keskkonnainvesteeringute keskus toetab ühisveevärgi uuendamist ja rajamist ning on 2000. aastast alates rahastanud veemajanduse projekte ligi 275 miljoni euro eest. Veeteenuste reformi projektijuht Vahur Tarkmees ütles, et ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenusega on varustatud praegu 85 protsenti elanikkonnast, aga maapiirkondades tuleb veel tööd teha

"Eriti väiksemad asulad, kus on vaja teha rekonstrueerimistöid ja muidugi ka rajada veel uusi liitumisi nii vee-kui kanalisatsioonisüsteemile," märkis ta.

Vaatamata sellele, et krundi piirile on toodud võimalus vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liituda, ei kasuta seda sugugi kõik.

Tarkmees ütles, et liitumispunkte on ligi 200 000, aga umbes 17 000 majapidamist ei ole seda võimalust kasutanud, kes raha pärast, kes muul põhjusel.

Ta tõi näite Kohila vallast, mille vee-ettevõtte juht ta paar aastat tagasi oli: "Just nendel aastatel sai rajatud Aespa alevikku ja Vilivere külla ligi 2500 uut liitumispunkti. Nüüd on sellest ajast möödas viis aastat, kui inimesed on saanud liituda, aga ainult pooled majapidamised on liitunud ja pooled ei ole."

Tarkmehe sõnul on peamine põhjus selles, et paljudes majapidamistes liiguvad inimesed veel linna ja maa vahel, nad ei ole püsielanikud.

Kõige suurem on probleem endistes suvilapiirkondades, aga ka näiteks Tallinnas ei ole kaks protsenti pidanud vajalikuks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liituda.

Tarkmees nentis, et põhjaveele ja lähedalasuvatele veekogudele see hästi ei mõju: "Kogumiskaev on igal juhul risk, eriti vanemad kogumiskaevud. Nende lekkekindlus on väga kahtlane."

Lisaks sellele, et isepäiselt ühiskanalisatsioonist kõrvale hoidvad majapidamised seavad ohtu puhta vee, jääb nende osa veevärgi kuludest liitunute kanda. Riik on probleemi teadvustanud, aga liitumise kohustuslikuks tegemine pole niisama lihtne, tõdes Tarkmees

"Riik juba kaalub, kuidas inimesi sõna otseses mõttes kohustada liituma ühiskanalisatsiooniga nendes piirkondades, kuhu see on rajatud. Praegu tehakse ka analüüsi selle kohta, missugune lahendus oleks õiguspärane ega riivaks inimeste õigusi, valikuvabadust."

Kliimaministeeriumist öeldi, et praegu selle teemaga ei tegelda ja mingit eelnõu liitumiskohustuse sätestamiseks valmimas ei ole.