Kõlvarti sõnul pole koalitsioon veel arutanud, kes vajadusel valimiskogusse läheks.

Samas leidis volikogu esimees, et varasemat poliitilist mustrit valijameeste kohta, kus koalitsioon on saanud kuus ja opositsioon neli esindajat, ei tasuks murda.

"Hea poliitilise tava hoidmine on mõistlik," ütles Kõlvart.

Tallinna linnasekretär Priit Lello rõhutas samas, et mingisugust seaduslikku kohustust valijameeste jaotamisel erakondade vahel pole.

"Seadusest ei tulene nõuet arvestada poliitiliste jõudude tasakaalustatust või muud põhimõtet. Samuti ei näe seadus ette kohtade jaotust," selgitas Lello.

Valimiskogus on kokku 208 liiget ning see jaguneb vastavalt 101 riigikogu liikme ja 107 omavalitsuste esindaja vahel.

Presidendivalimiste seaduse kohaselt saab kuni 10 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga omavalitsus saata valimiskogusse ühe esindaja, 10 001 – 50 000 valijaga omavalitsus kaks, 50 001 – 100 000 hääleõigusliku kodanikuga omavalitsus neli ja rohkem kui 100 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga omavalitsus kümme esindajat.

Seega saaks Tallinn valimiskogusse saata kümme, Tartu neli ning ülejäänud omavalitsused ühe või kaks esindajat.

Viimati jõudis presidendi valimine riigikogust valimiskogusse 2016. aastal, mil kogus siiski otsust ei sündinud. Siis valiti teisel katsel riigikogus presidendiks Kersti Kaljulaid.

Toona saatis Tallinn valimiskogusse üksinda linna juhtinud Keskerakonnast kuus saadikut ning opositsioonis sai kaks kohta Isamaa ja Res Publica Liit, ühe Reformierakond ja ühe Sotsiaaldemokraatlik Erakond.