Rootsi on olnud ametlikult NATO liige veidi üle kahe aasta. Riigi kaitseministri Pål Jonsoni sõnul on selle aja jooksul üritatud alliansi julgeolekusse ja heidutusse võimalikult palju panustada. Rootsi on Soome NATO eelpaigutatud maavägede raamriik, neil on Lätis maaväe pataljon ja nad on pakkunud oma Gripeni hävitajatega õhuturvet Poolas ja Islandil.

Sulandumine allianssi on pigem olnud sujuv, kuid pakkunud ka teatud väljakutseid. 

"Ühenduvus relvajõudude vahel. Me lootsime natuke, et NATO on särav linn mäetipus, mis kõik selle oma taktikaliste andmesidevõrkudega lahendab. Seega ma arvan, et (väljakutseks on olnud) ühenduvus ja ka lõimumine NATO õhu- ja raketikaitsega. Need on asjad, millega veidike maadleme, aga sama teevad ka teised liitlased. Kõik liigub õiges suunas ja oleme NATO-s turvalisemad ja NATO on tugevam koos meie ja Soomega," lausus Jonson.

Iraani sõja ja Hormuzi väina sulgemise tõttu on osa liitlasi visanud teineteise pihta teravusi. Praegune olukord ei pane Jonsonit aga nii palju muretsema, kui seda tegi USA soov Gröönimaa endale saada. Seda enam, et ameeriklased ei välistanud toona ka sõjalise jõu kasutamist.

Samas lisas kaitseminister, et Gröönimaa vaidlus pingestas pigem liitlaste poliitilist suhtlust kui sõjalist koostööd.

Lähis-Idas toimuval tuleb tema arvates kindlasti silma peal hoida, kuid praegu ei ole selge, kuidas võib see mõjutada NATO tegevust.

"Ma muidugi muretsen, et poliitiline tähelepanu ja ajakirjanduslik tähelepanu liiguvad Ukraina sõjalt Lähis-Idasse. Muretsen ka meie investeeringute pärast USA sõjalisse võimekusse, eriti Patrioti õhutõrjerakettidesse, mida saame ameeriklastelt osta ja Ukrainasse saata. Iraani ballistiliste rakettide rünnakute tõttu võib tekkida nende puudus," ütles Jonson.

Rootsi on igal aastal suurendanud Ukraina toetamist ja sellega kavatsetakse pikalt jätkata. Rootsil on tugev kaitsetööstus, mis võimaldab neil varustust otse tootmisliinilt Ukrainasse saata. Muuhulgas vaatab Ukraina ka Gripeni hävitajate poole.

"Meil on kaks peamist eesmärki. Esiteks kindlustada, et Ukraina saab läbirääkida jõupositsioonilt, mistõttu andsime neile mullu neli miljardit eurot ja kavatseme neid sama summaga toetada ka järgnevatel aastatel. Teiseks soovime Venemaad maksimaalselt survestada, suurendades sanktsioone ja tegevusi varilaevastiku ja eelkõige energiasektori vastu," lausus Jonson.

Jonsoni sõnul on Rootsi saanud innustust ka Eesti ja Ukraina vahelisest kaitsekoostööst ja ta tõi näiteks ühistootmise. Laiemalt vaatavad rootslased Eesti poole küber- ja autonoomsete süsteemide vallas. Kaitseminister ütles, et Põhjala ja Balti riikide koostöö õitseb ja on sügavam kui kunagi varem.

"Otsime võimalusi kaitsetööstuse koostööks ja paremaks julgeolekutarneks. Oleme võrrelnud ka teineteise tsiviilkaitset ja -võimekust. Rootsi on sellele pikalt keskendunud. Samuti vaatame, mida annab teha õhudomeenis ja kuidas parandada olukorrateadlikkust merel. Need on praegu pooleli olevad arutelud," lausus Jonson.

Jonsoni arvates on NATO alliansina tegelikult tugevam kui mõned aastad tagasi ja seda toetab ka liitlaste pühendumus jõuda kaitsekulutustes viie protsendini SKT-st.