Pea pooled Eesti arstidest jõuavad järgmise kümne aasta jooksul pensioniikka ning ligi veerand arstidest on juba praegu 65-aastased või vanemad. Uute arstide pealekasv on Tartu ülikooli hinnangul praegu liiga aeglane, et arstkonna vananemist tasakaalustada.

"Juba täna on järjekorrad väga pikad ja juba täna ei saa patsiendid õigeaegset abi. Kümne aasta pärast on meil see arstide puudus käegakatsutav ja võiks öelda isegi, et peaaegu kriisisituatsioon," lausus TÜ meditsiiniteaduste õppeprodekaan Ruth Kalda.

Ülikool hindab, et nad võiksid suurendada meditsiinitudengite vastuvõttu neljateistkümne võrra aastas, kuid selleks oleks vaja lisaraha. Enim vajatakse järelkasvu pere- ja sisearstidele, erakorralise meditsiini tohtritele ning psühhiaatritele. Arstide põhiõpe kestab kuus aastat, sellele lisandub spetsialiseerumine residentuuris. Sotsiaalminister ja endine perearst Karmen Joller (Reformierakond) on ülikooliga päri.

"Meil on praegu valida, kas vähendada meditsiinitudengite hulka või langetada arstiõppe kvaliteeti ja me tegelikult ei tahaks mitte kumbagi. Mina kindlasti lähen valitsuse ette selle teemaga, et arutada, kuidas me saaksime rohkem meditsiinitudengeid ja ka residente," sõnas Joller.

14 lisakoha jaoks on vaja ligikaudu 200 000 eurot aastas, ütles haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200). Tema hinnangul võiks ülikool selle raha leida ka olemasolevast tegevustoetusest, mille riik on neile neljaks aastaks määratud. Mis saab pärast, alles arutatakse.

"Hiljemalt 1. juuniks lepime lisaõppekohtade plaani aastani 2035 kokku. Ülikoolid esitasid oma ettepanekud meile lisaõppekohtade mahtude osas. Kui need on meil ülikoolidega kokku lepitud - loodetavasti selle kuu jooksul need kokkulepped tulevad -, siis saab minna ka riigieelarve planeerimisprotsessi juba konkreetsete summadega ja lisaõppekohtade arvudega," ütles Kallas.

Kallas lisas, et pakilisem lisaõppekohtade vajadus on hoopis IT-s ja inseneerias, mis saavad ka suurima rahasüsti.