Statistikaameti andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk eelmisel aastal 1,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Rahandusministeerium prognoosis puudujäägiks 1,3 protsenti, mistõttu oli tulemus kulude kasvu arvestades ootuspärane.

"Tulude osas oli kasv võrreldes 2024. aastaga üle seitsme protsendi ja kulude osas 8,8 protsenti. Tõepoolest, kulud meil üsna stabiilselt aastate lõikes kasvavad. Ja siin on ikkagi üks põhjus riigikaitsekulude kasvus," lausus rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul aitas eelarvepuudujääki vähendada ka palgakasv ja inflatsioon, kuid teisalt kasvasid pensioni- ja tervishoiukulud.

"Jooksvaid kulusid, mis valitsusel on, ei kata me ära maksutuludega ja see ei ole jätkusuutlik, sest siis hakkab see nagu lumepall kasvama koos hinnatõusuga. Me näeme hinnatõusu ka järgnevatel aastatel. Et eelarvet saada kontrolli alla, on kaks varianti – kas me suurendame maksusid, mida on poliitiliselt väga raske teha, või me vähendame avaliku sektori kulutusi, seda on ka poliitiliselt väga raske teha," ütles Eamets.

Võlatase suurenes aastases võrdluses 0,6 protsendi võrra, jõudes 24 protsendini SKP-st. Riigivõlg on suurenenud alates 2019. aastast. Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai sõnul on Eesti võlakoormus seni küllaltki madal, kuid kahjuks on kiire võla kasv.

"Me peame tähelepanu pöörama ka sellele, et me ei jää selle võlataseme juurde. Kui me vaatame tänavust eelarvekava ja seda, kuhu eelarvepositsioon tüürib ka järgmistel aastatel – kui midagi otsustavat ette ei võeta, siis võlakoormus kasvab väga kiiresti. Oluline on sellele pidur peale saada, sest võlakoormuse tõusuga kaasneb intressikulude tõus, ja mida suuremaks need lähevad, seda keerulisem on saada uuesti eelarve jätkusuutlikule rajale," lausus Kattai.

"Selles mõttes on see kindlasti riskitegur, mida peab kogu aeg pildis hoidma, aga hetkel on siiski olukord ootuspärane ja praeguses seisus saab siiski öelda, et on olukord kontrolli all," märkis Klaos.