"See on ringikujuline ja kokku on 4800 ruutmeetrit õue pindala, see on ikka päris suur. On mägi, ümber on vallid ja kraavid. Ja mis on hästi ebatavaline selle asja puhul, et need vallid ja kraavid on mitmekordsed, mis on Eesti linnamägedele ebatavaline," lausus Tartu Ülikooli arheoloogia professor Heiki Valk.

2024. aastal tehti mäel ka proovikaevamised, et selgitada välja, kas ja millal linnamäel tegevus toimuda võis. Kaevamistest palju leide ei tulnud, kuid dateerimiseks saadi siiski nii üksikuid potikilde, tukke kui ka söestunud kasetohtu.

"Kokku tegime kolm süsinikuproovi ja need läksid väga ühte auku. Nende kolme proovi ühisosa oli aastad 41 eKr kuni 9 pKr. See näitab, et see asi on olnud väga-väga lühikest aega siin. Kümmekond aastat või mitte rohkem vast. See on muidugi puhtalt spekulatsioon, aga kui tekib selline suur ja võõras asi, mis ei ole sellele piirkonnale omane, kogu see ehitusviis, siis võib arvata, et ega see kohalikele, kes siin varem elasid, neile meele järgi ei olnud," lausus Valk.

Valgu sõnul on Eestis niivõrd vanu linnamägesid vähe. Et Köstrimäe linnamägi säiliks ja seal oleks vajadusel ka edaspidi arheoloogidel võimalik uurimistööd teha, andis muinsuskaitseamet linnamäele ka kultuurimälestise staatuse.

"Tegu on silmapaistva, väga huvitava linnamäega, ainulaadse linnamäega, millel on säilinud arheoloogilist kultuurkihti ja seda on vaja ka edaspidi säilitada. Selle piirkonna kohta on säilinud arhiiviteated, et selles piirkonnas on linnamägi ja see kompott kokku ongi, et ta vastab mitmele riikliku kaitse kriteeriumile," ütles Valk.

Kuna metall oli sellel ajal kallis ja tõenäoliselt võeti see endaga kaasa, siis ilusaid esemeid on linnamäelt vähetõenäoline leida. Samas võiks mäe sees peituda veel hoonete jäänuseid.