Hotellide ja restoranide liit: söögikohad liiguvad kahjumlikkuse suunas
Ööbimiste arv Eesti majutusasutustes veebruaris eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas ja seda kasvu vedasid Tallinna hotellid. Restoranide tegevus on aga langenud praegusel turismi madalhooajal kriitilisse seisu ning hinnatõusu tõttu on Tallinnas suletud üle paarikümne söögikoha.
Viiking Spa hotellile Pärnus pole aasta alanud kõige paremini.
"Selle aasta algus on meil olnud nõrgem kui eelmisel aastal. Aga siin on küsimus, millega võrrelda. Eelmine aasta oli meil väga tugev aasta. Aasta algus ja sellel aastal meil oli ka üks majutuskorpus praktiliselt märtsi lõpuni käigust väljas, kokkuvõttes vähendas meie turistide arvu esimese kolme kuu lõikes. Aga kõige suurem muutus oli Soome sihtturul, mis puudutas ravituriste," rääkis Viiking Spa hotelli tegevdirektor Kairi Lusik.
Statistikaameti andmetel kasvas ööbimiste koguarv veebruaris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3,8 protsenti.
Hotellide ja restorani liidu tegevjuhi Külli Kraneri hinnangul on sektori jaoks olulisem hotellide täituvus, mis on endiselt alla 40 protsendi. Kui Tallinnas keskmist hinda langetades majutuse täituvus seitse protsenti kasvas, siis Pärnus vähenes see 4,4 protsenti. Kraneri hinnangul on siseturism jätkuvas languses ja regionaalselt ebaühtlane.
"Osades piirkondades on nii täituvus kui ka tulu saada oleva toa kohta olnud isegi miinus neli protsenti madalam kui eelmisel aastal," ütles Kraner.
Kuid majutus- ja toitlustussektoris tervikuna on kriitilisse seisu sattunud söögikohad.
"Suvel käibemaksutõusu raames tõusis ka restoranidele käibemaks. Nii et selle koha pealt Eesti restoranidest väljudes me maksame suuruselt teist käibemaksu Euroopa Liidus. Kindlasti on olnud sellel mõju meie ettevõtetele. Me näeme tendentsina toitlustussektori liikumist kahjumlikkuse suunas. Me näeme seda, et väga paljudele ettevõtetele on tegemist praegu, eriti madalhooajal küsimusega jääda püsima," ütles Kraner.
Restoranide Pull ja Härg peakokk Taigo Lepik ütles, et juba eelmise aasta teises pooles hakkas restorane kaduma ja tänaseks on nii tootmisele kui tarbijatel mõjunud hinnatõusu tõttu sulgenud uksed vähemalt 20 söögikohta Tallinnas.
"Restoranid ei saa hinda tõsta, kuigi nende koostööpartnerid tõstavad 10 kuni 20 protsenti. Kui me tõstaks iga tõusu peale 20 protsenti hinda, siis see lihtsalt ei ole jätkusuutlik. Erinevate sisendite tõusud, alustades toorainetõusust, energiatõusud. Ja kõik külgnevad kulud. Kui me samas tempos tõstaksime restorani hinda, siis me oleks varsti tühjas restoranis," sõnas Lepik.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









