Toosama Putini soov pidada sellist relvarahu 9. mail – on see päris soov või mis mõttes see võiks talle olla vajalik või kasulik?

Putinile on see kindlasti vajalik ja kasulik, sest ta tahaks 9. mai paraadi kuidagi pidulikult ja häirimatult ära pidada. Teisalt Ukrainale see ühepäevane või paaripäevane vaherahu ei anna tegelikult mitte midagi ega aita ka Ukraina poolt kuidagi. Seda enam, et kui vaadata varasemaid vaherahusid, siis ega nad ju pidanud ei ole – Vene pool on neid pidevalt rikkunud.

Kas siin on muud toimunud? See on teatav paradigma muutus. Putin päriselt kardabki, et Ukraina suudab ära rikkuda tema paraadi, sest me juba teame, et sõjatehnikat seal nii või teisiti ei ole. Mis võiks olla väga magusaks sihtmärgiks, on sõjatehnika juba varasem koondumine Moskva suunas või Moskva lähistele paraadi jaoks, sest seal on tihti nähtud just kõige uusimat relvastust ja nii edasi.

Minu arvates on see paradigma muutus isegi pisut laiem. Kui meenutame eelmise aasta juubeliparaadi 9. mail, siis kõige efektiivsem ja parem õhutõrjesüsteem, mis Punasel väljakul oli, olid Xi Jinpingi laiad õlad, mille taha oli Putinil väga mugav pugeda. Toona ootasid kõik enne 9. maid, et Putinile on vaja kingitus teha ja kindlasti tuleb nüüd üks suurem üritus.

Täna on olukord aga kardinaalselt teistmoodi – keegi ei oota enam mingit suurpealetungi, sellesse lihtsalt enam ei usuta. Ja teiseks pidi Putin ise hoopiski minema ja ukse peale koputama, et järsku lubate mul paraadi pidada. Nii et tõepoolest, see paradigma muutus on täiesti olemas.

Mingite kuulduste kohaselt on Moskva suunas või Moskvasse viidud juba üle 200 erineva õhutõrjekompleksi või seadme. See näitab, et hirm, et ukrainlased võiksid paraadi kuidagimoodi rikkuda ja oma kaugmaadroonidega sinna salvata, on päriselt olemas.

See hirm on kindlasti olemas ja Ukraina on tõestanud, et see võimekus on neil olemas. Selline kaugus ei ole probleem, Moskva suunas on need droonid lennanud juba päris pikka aega. Kui ikkagi otsus vastu võetakse ja leitakse, et seda paraadi või pidu peaks kuidagi rikkuma, siis seda on võimalik teha küll. Täiesti tõenäoline on see, et Moskva teeb kõik selleks, et vedada kokku tehnika ja jätta mõned muud kohad kaitseta, aga peaasi, et paraadile keegi vahele ei segaks. See on täiesti õige tähelepanek – küsimus ei ole ainult üksustes, mis on parasjagu Punasel väljakul, vaid ka nende koondumiskohad enne paraadi on selgelt haavatavad.

Kui nüüd Zelenski vaatest korra vaadata – kas oleks vaja ukrainlastel ühte päeva rahuaega?

See üks päev tegelikult ei anna mitte midagi. Siin võib Putini poolt olla ka katse näidata ameeriklastele, et ta on mingil kombel valmis rahust rääkima. Aga see üks päev on niivõrd tähtsusetu ja Zelenski on seda öelnud, et neil ei ole vaja mingisugust väikest vaherahu, vaid räägitakse ikkagi kestvast ja õigest rahust.

Kas võib olla, et ameeriklased hakkavad kuidagi ukrainlasi survestama, et nad siiski peaksid seda rahu ja tuleksid Putini soovile vastu?

Huvitav on see, et sellest telefonikõnest teadaoleva põhjal on Trumpi kommentaar olnud, et see oli väga pikk ja edukas – nagu need telefonikõned ikka. Teiseks Zelenski kommentaar selle kohta, et see oli väga huvitav ja ootame ameeriklastelt infot, mida räägiti. Kuid peale seda ei ole ma küll sattunud ühelegi infokillule, mida siis täpselt küsiti või kuidas tahetakse. Tundub siiski, et see ei ole midagi sellist, mis oleks andnud president Trumpile motivaatori, et nüüd peaks hakkama Ukrainaga jälle tihedamalt tegelema. Paistab ikkagi, et tähelepanu on täna valdavalt Iraani sõja peal.

Kui nüüd vaadata sellist rinde olukorda, kas see üks päev annaks Venemaale mingisuguse võimaluse vahetada vägesid kuskil, liigutada midagi? Kas sõjaliselt see üks-kaks päeva võiks anda võimaluse kuidagi reorganiseerida, regrupeerida, mingit varustust juurde tuua või viia?

Mingid võimalused see kindlasti annaks, sest praegu on olukord selline, kus väga paljud infokillud näitavad, et üksuste varustamine on kujunenud väga suureks probleemiks. Üksuste väljavahetamine ja värske elavjõu toomine rindele on kujunenud väga suureks probleemiks – tegelikult mõlemal pool, aga Venemaa suhtes on eriti viimased paar nädalat seda indikeerinud. Kui tõepoolest droonid päev või kaks enam ei lenda, siis on võimalus inimesi rindejoonele juurde tuua või neid välja vahetada ning samamoodi täiendada varustust, tuua juurde laskemoona, toitu ja muud. Mingi abi sellest oleks, aga see oleks lühiajaline mõju ega annaks kuskil otsustavat ülekaalu.

Nii et suurt strateegilist mõju seal olla tõenäoliselt ei saa?

Jah, ilmselt mitte.

Kui me vaatame nüüd ukrainlaste kaugmaarünnakuid, mis on olnud väga edukad, eriti mis puudutab naftataristut, siis kas lõpuks ometi on näha ka selle mõju sõjas kuidagi, et venelastel on vähem raha või ka lihtsalt vähem kütust, et oma sõjamasinat käigus hoida?

Ikka on, sest need konkreetsed rünnakud energiataristule ja väljaveosadamatele mõjutavad mitte ainult sõjapidamist, vaid kogu Venemaa majandust. Iga dollar või euro, mis jääb neil nafta või gaasi väljaveost saamata, on igal juhul kasulik, sest selle võrra jääb sõja rahastamist vähemaks. Ukrainlased on tõepoolest siin olnud edukad.

Kuidas praegu tundub, kas Ukraina on mõnes mõttes saamas initsiatiivi selles sõjas enda kätte, mitte ainult kauglöökidega, vaid ka rindejoonel või veel mitte?

Teatud mõttes on Ukraina selle initsiatiivi ja tegevusvabaduse natukene rohkem enda kätte juba saanud, aga see ei ole veel sellises mahus, et see oleks otsustav.

Rindejoonest rääkides ei ole nii, et Venemaa on kogu aeg aktiivne ja tungib peale – tegelikult ei istu ka Ukraina lihtsalt staatilises kaitses, vaid teeb vasturünnakuid ja on suutnud alasid tagasi võtta. Ukrainlased on aktiivsed ja ei istu passiivselt kaevikus.

Ukrainlaste probleem täna on ikkagi selles, et inimjõudu on paraku vähe ja siis püütakse neid lünki kaitses droonidega kompenseerida. See enamasti õnnestub, aga vahel tekib probleeme, kui venelased suudavad tugipunktide vahelt kusagile kaugemale läbi imbuda, nagu just viimasel paaril päeval näiteks idapool Huljaipolet juhtus.