Kuni eelmise aastani valitses arusaam, et laste- ja noortelaagrid on üldiselt käibemaksu tasumisest vabastatud, kuid mullu sügisel teatas maksu- ja tolliamet (MTA), et erinevalt haridusministeeriumi käsitlusest, mille kohaselt on tegu maksuerandit võimaldavate sotsiaalset laadi teenustega, tuleb tegelikult ka laagritel käibemaksu maksta.

Nüüdseks on kooliaasta lõpp ja laagrite hooaja algus juba käegakatsutavas kauguses ning eelmise nädala valitsuse pressikonverentsil kordasid peaminister Kristen Michal ning haridusminister Kristina Kallas varasemat lubadust, et küsimus saab lahenduse enne suve.

Kallase sõnul on ministeeriumid kokku leppinud vajaduses muuta noorsootöö seadust ja selles olevat laagrite määratlust.

"Laagrid on noorsootöö seaduse järgi määratletud puhkusekohtadena, aga puhkusetegevuselt teadupärast käibemaksusoodustust ei saa. Laagrite määratlust muudetakse, sinna viiakse sisse see, et laagrid on mitteformaalne õpe laste jaoks, sellega nad lähevad koolituse alla ja see tekitab neile ka käibemaksuvabastuse," selgitas Kallas.

Haridusminister lisas, et ideaalis peaks laagrite käibemaksuvabastus jõustuma juba sellel suvel.

Ka haridusministeeriumi noortepoliitka osakonna juhataja Heili Griffith ütles, et ministeerium teeb omalt poolt kõik võimaliku, et seadusemuudatus jõustuks enne suve ning üksmeel maksu- ja tolliameti ning rahandusministeeriumiga on selles osas leitud.

"Seadusemuudatuse jõustumise korral peaksid noorte projekt- ja püsilaagrid käibemaksuvabastuse saamiseks omama laagri tegevusluba ning laagriteenuse osutamine peab toimuma mitteärilisel eesmärgil. Vastav eelnõu on ette valmistamisel," lausus Griffith.

Laagrite toetus pole aastaid tõusnud

Projektlaagreid korraldava võimlemisklubi Piruett tegevjuht Catrin Ott ütles, et nemad loodavad väga, et muudatus enne suve vastu võetakse. Lootusrikas on ka Eesti laagrikorraldajate liidu juhatuse esimees Kaur Kötsi, kelle sõnul on praegu segadust omajagu.

"Laagrite eelarvestamine hakkas ju eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses, enne seda, kui haridus- ja noorteamet laagrite toetuste taotluste ja otsuste tähtajad on," lausus Kötsi. "Selleks ajaks peab laager täpselt teadma, kui palju lapsi ta planeerib, päevamaksumus ja kõik muu seal lisaks. Nii et segadust on palju, eriti, kui eelarveaasta jooksul hakatakse seda ühele või teisele poole muutma."

Laagrikorraldajate pilt on kirju. Palju on väikseid laagreid, kes pole pidanud end käibemaksukohuslaseks registreerima, sest nende käive jääb alla 40 000 euro. On suuri laagrikorraldajaid, kes tegutsevadki äriühinguna, ning lisaks on ka huvi- ja spordikoole, kellel on laagrid õppekavades sees kui osa õppetegevusest.

Aastas osaleb laagrites Kötsi sõnul umbes 30 000 noort. Mullu suvel see arv langes, sest oli laulupeoaasta, mille puhul osalebki laagrites tavaliselt vähem lapsi. Laagrite hinnad käivad aga lapsevanematele juba niigi üle jõu.

"Ka meie oleme juhtinud haridusministeeriumi tähelepanu sellele, et toetus laagritele ei ole 2018. aastast suurenenud, aga elukallidus on vahepeal tõusnud. See mõjutab laagrite hindu väga oluliselt," rääkis Kötsi.

Ta tõi välja, et keskmiselt maksab laagripäev 50 euro ringis ja kui korrutada see summa laagrivahetuse pikkusega, mis peaks noorsootöö seaduse järgi olema minimaalselt kuus ööpäeva, siis paisuvadki summad suureks. Kui aga veel käibemaks lisada, oleks see veelgi kallim.

"Riigi toetus püsilaagrile on kuus eurot ja 20 senti lapse kohta ja pool sellest summast projektlaagri puhul ehk kolm eurot ja kümme senti," rääkis Kötsi ja lisas, et soodustuusikute puhul vähekindlustatud peredele ja suurperedele on toetused vastavalt 12 eurot ja 40 senti püsilaagri ning kuus eurot ja 20 senti projektilaagri puhul.

Maksuamet ja laagrid on seaduse tõlgendamises eri meelt

Maksu- ja tolliameti käibemaksu osakonna juhataja Richard Kirvese sõnul tuleb neil lähtuda kehtivast seadusest, kuniks seda pole muudatud.

"Kehtiva seaduse järgi laagriteenusele maksuvabastust ei ole," tõdes Kirves. "Erandid on sellised laagrid, mida majandustegevusena ei käsitleta – näiteks, kui kohaliku omavalitsuse üksus täidab oma seadusjärgseid ülesandeid ja osutab teenust tasuta või hinnaga, mis on omahinnast oluliselt madalam. Sel juhul ei tegutseta kestva tulu saamise eesmärgil, mistõttu sellist tegevust käibemaksuga ei maksustata."

Kirves lisas, et see põhimõte puudutab nii omavalitsuste kui ka nende hallatavate asutuste korraldatavaid laagreid. Ta tõi välja, et kui laagriteenuse osutamine on käibemaksuga maksustatav, siis on korraldajal õigus oma kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata.

"See tähendab, et maksustatava käibe tarbeks tehtud kuludelt saab sisendkäibemaksu maha arvata ka tagasiulatuvalt," rõhutas Kirves.

Eesti laagrikorraldajate liidu hinnangul võimaldab käibemaksuvabastust laagritele siiski ka praegu kehtiv seadus. Kaur Kötsi märkis, et laagrid on küll seaduses määratletud tervistava ja arendava puhkuse teenusena, aga kui lugeda, millised nõuded on sellele teenusele kehtestatud, on tegu puhtalt haridusliku sisuga mitteformaalse õppega, mis on Eesti seaduste kohaselt osa haridussüsteemist.

"Harno on laagritele, kes küsivad riigilt toetust, kehtestanud eraldi kvalifikatsiooninõuded ja sealt tulevad veel omakorda lisaks kõik õppe- ja kasvatustöö elemendid, hindamine, tagasisidestamine ja nii edasi," selgitas Kötsi.

Ta lisas, et harno teeb ka laagrite mõjuhindamist ja sealt on tulnud välja tõendatud mõju noorte üldpädevusele, mistõttu peaks seadust terve mõistusega lugedes laagrid ka praegu muu koolituse alla sobima, see on aga valdkond, mille seadus lubab erandina käibemaksust vabastada.

"Selles mõttes ei saa ma tegelikult aru, miks seada seadust on vaja muuta," nentis laagrikorraldajate liidu juht.

Maksuamet soovitab kõigil laagrikorraldajatel, kes maksustamise teemal nõu vajavad, MTA poole pöörduda ja on valmis neile individuaalselt just nende teenuse üksikasjade kontekstis maksustamise põhimõtteid selgitama.

Haridusminister avaldas eelmisel nädalal lootust, et noorsootööseaduse muudatus jõuab riigikokku juba sellel nädalal.