Põhjamaade ja Balti riikide välisministrite kohtumine Saaremaal oli märk tihedast regionaalsest koostööst. See on üha olulisem ajal, mil kõik riigid vajavad sõpru, et tunda end julgelt ja et meie piirkonna hääl maailmas kõlaks. Näiteks rääkides, miks NATO-t on jätkuvalt vaja kõigile.

"Ma saan elada teadmisega, et Ameerika tahab, et me teeksime (Euroopas - toim) rohkem ja nemad vähem, et nad saaksid keskenduda teistele piirkondadele. Aga mulle teeks muret, kui ühendus kaoks, sest me vajame tugevat garantiid, sealhulgas tuumagarantiid USA-lt, et me oleksime kaitstud. Sellepärast peame me USA-s selgitama, miks NATO on hea neile ja näitama, et me teeme rohkem koos," ütles Norra välisminister Espen Barth Eide.

NATO asutajariigi Norra välisminister ütles, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on ajaloos läbi tulnud mitmetest kriisidest ja tuleb ka praegusest.

"Ma arvan, et NATO jääb püsima, aga ma arvan, et on oluline ja praegu seda olulisem, et me kõigepealt seletaksime oma Ameerika liitlastele, miks NATO on tähtis nende jaoks. See ei ole nende aitamiseks nende valitud sõdades kaugetes kohtades. See on ka ühine julgeolek nagu Venemaa allveelaevad, mis mädanevad Koolas Norra tõttu. Nad on seal USA pärast. USA julgeolek algab meie vetest siit põhjas. See ei ole ründeühendus, see on kaitseühendus. Meie lubadus on kaitsta üksteist, kui keegi meist jääb rünnaku alla ja see minu arvates kehtib endiselt. Kolmandaks peame me tugevdama Euroopa kaitseinvesteeringuid ja ühiseid investeeringuid. Me peame olema valmis võitlema keerukamates konfliktides ootamata, et USA võtaks põhiraskuse enda kanda. See veenab ka ameeriklasi, et me oleme tõsised partnerid ja liitlasteks jäämine on hea asi," lausus Eide.

Norra teeb oma osa Arktika julgeoleku tagamisel.

"Meie kirdepiiri taga asub Koola poolsaar, kus Venemaa hoiab oma tuumarelvi ja allveelaevadel põhinevat vastulöögi võimekust. NATO Arktika julgeolek tähendab ka kindlaks tegemist, kus nad asuvad ja dramaatilises olukorras valmisolekut nende tuumaallveelaevadega võidelda. See peab toimuma meie osast Arktikas ja see on teema, millest me oma partneritega, sealhulgas USA-ga, praegu avameelselt räägime," sõnas Eide.

Nii tervitab Norra suuremat tähelepanu Arktika julgeolekule, aga mitte Gröönimaa annekteerimise näol.

"Jah, suurenenud rõhuasetusele Arktika julgeolekule. Jah, Arktika vahimehele, mis on uus institutsionaalne korraldus NATO-s, aga pole vajadust muuta riigipiire, sest kaheksast Arktika riigist seitse on NATO riigid," ütles Norra välisminister.

Kui NATO-s on Norra olnud algusest peale, siis Euroopa Liitu ei ole see Skandinaavia riik seni astunud.

"Ma tegin kampaaniat Norra liitumiseks Euroopa Liiduga 1994. aastal, kui meil oli referendum. Ma hääletasin mõistagi jah ja ma isiklikult ei ole meelt muutnud. Samas valitsusena näeb minu mandaat ette, et me soovime, et meil oleksid nii head suhted kui võimalik, põhinedes meie praegusel ühendusel Euroopa Liiduga ehk me kuulume Euroopa majanduspiirkonda, mis tähendab, et me oleme ühisturul, olemata samas Euroopa Liidu täisliikmed," lausus Eide.

Kas tihedalt Euroopa Liiduga seotud riik astuks liitumise sammu, eriti juhul kui naaberriik Island otsustaks augustikuisel referendumil taasalustada oma ühinemiskõnelustega? See muudaks olukorda, tunnistab Eide.

"Euroopa majanduspiirkond muutuks siis sisuliselt Euroopa Liidu ja Norra leppeks. Me peame selles osas ausad olema ja see võib muuta asju. Meil ei ole selles osas veel uut poliitikat. Ma räägin parlamendile, et me peame võtma seda uut olukorda tõsiselt. Mida iganes me teeme liikmesuse osas, usume me, et Euroopa Liit on hea idee ja meie ametlik positsioon on eurointegratsiooni toetamine," ütles Eide.

Euroopa peab Eide sõnul jätkama Ukraina kindlat toetamist ja Venemaa survestamist, aga mõtlema samal ajal ka sõja lõpule.

"Kui sa ei valmistu sõjajärgseks ajaks siis, kui sõda veel käib, võivad asjad valesti minna. Kui inimesed ei saa aru, mida ma mõtlen, siis mõelge Jaltale. See pidi olema kokkulepe lääneriikide ja Stalini vahel, kuidas korraldada viimased kuud sõjas, mida nad olid selgelt võitmas. See päädis aga Euroopa jagamisega põlvkondadeks. Ärme seda viga korda. Mõtleme ka sellele, milline Euroopa välja peaks nägema pärast sõda ja et president Putinil ei oleks põhjust leida, et Ukrainasse tungimine oli hea mõte," rääkis Norra välisminister.

Ühtlasi lubab Eide, et Norra tuleb Eestile vajadusel appi igal juhul. Ka siis, kui USA peaks mingil põhjusel eemale hoidma, oleks ülejäänud 31 NATO riiki jõud.

"Me oleme koos palju tugevamad kui Venemaa ja seda ka ilma USA-ta, kui me ei räägi tuumarelvadest. Vastus on täiesti selge jah. Me oleme pühendunud ja ma loodan, et ka Eesti tuleb appi Norrale, kui meid vallutatakse. Me oleme samuti Venemaa naaber. Nii see allianss töötab," sõnas Eide.