Ratase teine valitsus, mille moodustasid Keskerakond, Isamaa ja EKRE, astus tagasi 2021. aasta jaanuaris. Põhjuseks nimetas toonane peaminister Porto Franco kriminaalasjas esitatud kahtlustust. Porto Francoga seotud kriminaalasjas esitati kahtlustus viiele inimesele ja Keskerakonnale. Nende viie seas oli ka toonase rahandusministri Martin Helme nõunik Kersti Kracht.

"Esialgu oli ta suurem - üks suur kaasus, kus olid sees ka veel muud asjad. Krachti kaasus hiljem eraldati sellest. See oli see süüdistus, see oli see kriminaalasi, mis kukutas kõigi aegade kõige parema valitsuse. Siin ei ole mingit küsimust. Prokuratuur ja kapo võtsid Eestis maha valitsuse," nentis Martin Helme.

Toonase valitsuse riigihalduse minister Anneli Ott ütleb, et nendest süüdistustest algas valitsuse lagunemine.

"Me ei tea, mis suunas oleks Eesti poliitika läinud, milliseid poliitilisi otsuseid oleks tehtud selle valitsusega, kui see oleks jätkanud, ja kus me oleks täna. Siin on tõsine mõttekoht, et kui selliseid süüdistusi, mis lõpevad nagu täna, tehakse, milline on nende pikem mõju," sõnas Ott.

Toonane peaminister, praegune Euroopa Parlamendi liige Ratas aga ütles, et Krachtile esitatud kahtlustus ei mõjutanud tema otsust tagasi astuda.

"See kahtlustus ei mänginud absoluutselt mitte mingit rolli. Rolli mängis see, et kahtlustuse sai MTÜ Keskerakond ja mina tundsin tookord peaministrina, et see ei lähe mitte kuidagi kokku euroopalike väärtustega, et sellise kahtlustuse all töötada edasi peaministrina. Oli ka selge arusaam, et see oleks halvanud väga tugevasti Eesti valitsuse tööd," ütles Ratas.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) sõnul jõuab peagi riigikokku prokuratuuri tööd reguleeriv seaduseelnõu, mis peaks taastama usalduse prokuratuuri vastu.

"Prokuratuur saab iseenese korralduslikku õigust juurde. Otsustamine muutub kollektiivsemaks prokuratuuri sees. Kaob ära see õigusselguse otsimine. Riigi peaprokurörile jääb ainult üks ametiaeg just nimelt selleks, et välistada igasugused kahtlused poliitilises mõjutatuses või milleski muus sarnases. See usaldus, ma usun, kasvab selle eelnõu menetluse tulemusena," lausus Pakosta.

Vandeadvokaat Carri Ginter ütles AK stuudios prokuratuuri võimalikku edasikaebamise otsust kommenteerides, et kutse-eetika ei luba tal hinnata, kummal poolel on õigus, kuni lahend pole jõustunud.

"Menetluslikult riigikohus üldjuhul tõendeid uuesti ei hinda. Kui prokurör leiab mõne väga olulise hindamata jäänud tõendi, võib riigikohus asja tagasi saata. Samas on ringkonnakohtus asja vaaginud kolm kõrgelt haritud kohtunikku. Võib-olla ongi see koht, kus näidata väärtuspõhist otsustamist: kas minna õigusselguse otsimisega lõpuni või leppida, et see vaidlus kujunes seekord selliseks," ütles Ginter.

Ginter ütles, et prokuratuuris leidub olukordi, kus minnakse paragrahve testima päris inimeste arvel.

"Mõnikord unustatakse, et Eesti riigil ei pruugi jaguda ressurssi kõigi teooriate kontrollimiseks läbi täiemõõtmelise kriminaalmenetluse. Vähem "mängurlikkust" karistusõigusega oleks igati teretulnud," lisas ta.