Läti elanikke teavitati võimalikust õhuohust ka laupäeva varahommikul, vaid mõned päevad pärast kahe drooni allakukkumist ja naftahoidla kahjustamist.

Ukraina kaalub juhtumite tõttu julgeolekuekspertide saatmist Balti riikidesse. Sel teemal on juba ühendust võetud Eesti saatkonnaga Ukrainas, kuid mitte kaitseväe ega ministeeriumiga.

"Loomulikult see vajab kõik täpsustamist ja selgitamist, et mida see täpselt tähendab, mida nad ise selle all mõtlesid. Sellega ma hakkame nüüd kohe käbekiirelt tegelema. Kindlasti on ukrainlastel kõige lihtsam viis oma droone meie territooriumilt eemale hoida sellega, et nad oma tegevust paremini kontrollivad," lausus kaitseminister Hanno Pevkur.

Ukrainal on õigus end kaitsta ja Venemaa sihtmärke tabada, kuid välisministri Margus Tsahkna sõnul on valitsus kindlasti mures võimalike tõsisemate õnnetuste pärast. Riskide vähendamisest on ukrainlastega räägitud, kuid samas tuleb mõista, et nende droonid lendavad meie piiri lähedal põhjusega.

"Kui tulla väga lähedalt NATO piiride juurest, siis kui Venemaa võtaks kasutusele raketisüsteemi või midagi sellist, mis võib sattuda NATO-sse, siis Venemaa tegelikult kardab NATO-t ja Venemaa ei taha sellisel juhul lihtsalt eskaleerida sõjalist konflikti. Küll aga see on jällegi teistpidi ohtlik, et Venemaa võib võtta kontrolli Ukraina droonide üle ja saata need meile juba sihitatuna kuskile, kus on ka näiteks inimkahjud," lausus Tsahkna.

Balti riikidega oma rünnakuplaanide jagamist Ukrainalt oodata ei tasu.

"Kui rääkida konkreetsetest juhtumitest ja lennutrajektooridest, siis on Ukraina otsustada, kas nad teavitavad meid või mitte. Üldiselt on see operatsiooniline info," ütles Läti kaitseminister Andris Spruds.

Ukraina ei lõpeta oma rünnakuid Venemaa Läänemere sadamatele, mistõttu on selliseid droonijuhtumeid väga raske vältida.

"Selge on see, et siin mingisuguse vastastikuse koostöö ja üksteisega arvestamise moment peaks olema. Sellega peaks Eesti riik minu arvates ise tegelema proaktiivselt, mitte ootama, kui Ukraina tuleb mingisuguste oma pakkumistega välja," lausus julgeolekuekspert Rainer Saks.

Eesti ja Ukraina kaitseminister vestlesid viimati nädal tagasi, kui üks droon sattus lühiajaliselt Eesti õhuruumi. Pevkuri sõnul käidi üle kõik need tegevused, millest on varemgi räägitud.

"Ongi võimalik trajektoori muuta, on võimalik droonide lendu kontrollida läbi selle, et droonidesse on sisse ehitatud nii-öelda kill switchid ehk automaatsed hävitussüsteemid – kui nähakse, et droon kursilt kõrvale kaldub, et siis on võimalik seda drooni kaugelt ka automaatselt hävitada," ütles Pevkur.