Kehtiv seadus ei lubanud laagriteenust käsitleda maksuvaba koolitusena ning rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliameti hinnangul puudus piisav juriidiline alus, et pidada laagrites toimuvat tegevust haridusseaduse tähenduses õppetööks.

Laagrikorraldajad, kes said mullu sügisel teada, et laagrite eest tuleb tulevikus – või ka tagasiulatuvalt –maksta käibemaksu, olid suures segaduses, ja hoiatasid, et kergitavad osalemistasu, mis muudab lastelaagrid kallimaks ja kättesaamatumaks. Ebaselgus pani laagrikorraldajad nende endi sõnul äärmiselt keerulisse olukorda.

Valitsus on seadusemuudatust juba pikalt lubanud, nüüd on jõutud konkreetsemate sammudeni.

Olukorra parandamiseks soovitab HTM nüüd noorsootöö seaduses defineerida laagritegevus ümber mitteformaalõppe teenuseks. "Selline terminoloogiline muudatus on vajalik, et viia seadus kooskõlla käibemaksuseadusega, mis näeb ette maksuvabastuse just haridus- ja koolitusteenustele," teatas ministeerium.

Ministeerium rõhutas ettepanekus, et laagrite sisu on viimase 16 aastaga oluliselt muutunud ning teadlikkus mitteformaalsest õppest on ühiskonnas kasvanud.

"Noortelaagrite tegevused on oma sisult haridusliku iseloomuga," märkis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) kultuurikomisjonile saadetud kirjas.

Kavandatav muudatus kohustab laagrikorraldajaid esitama tegevusloa taotlemisel senisest põhjalikumaid andmeid õppe-eesmärkide ja metoodika kohta. Edaspidi peab taotlus sisaldama kirjeldust, kuidas täpsemalt toetatakse noore tervist ja isiksuse mitmekülgset arengut.

Seda suunda kinnitavad ka seadusesse planeeritud uued sõnastused, mis rõhutavad laagrite arendavat funktsiooni. "Noortelaagri pidaja osutab noortele järjepidevalt mitteformaalõppe teenust, mis on eesmärgistatud ning noore tervist ja isiksuse mitmekülgset arengut toetav," seisab eelnõu täiendusettepanekus.

Muudatuse majanduslik mõõde puudutab kümneid teenusepakkujaid üle Eesti. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eestis 26 kehtiva tegevusloaga püsilaagrit ning kokku väljastati aasta jooksul 91 projektlaagri luba.

Muudatuse peamine sihtrühm on HTM-i hinnangul aga lapsed ja noored, kellele soovitakse tagada teenuse parem kättesaadavus. "Arvestades noorsootöö eesmärke luua tingimused noore isiksuse mitmekülgseks arenguks ning vajadust tagada teenuse kättesaadavus noortele, on põhjendatud noorte püsi- ja projektlaagrite käsitlemine maksuvaba käibena," rõhutas ministeerium.

Muudatus ei laiene ärilistele ettevõtmistele

Sarnane terminoloogiline ühtlustamine on toimunud ka teistes haridusvaldkondades, kus väärtustatakse eesmärgistatud ja struktureeritud vabatahtlikku õpet. Alates 2025. aastast on mitteformaalõpe Eesti vabariigi haridusseaduses selgelt defineeritud eraldi õppeliigina.

Uue regulatsiooni rakendumine eeldab aga, et laagrit ei peeta ärilisel eesmärgil käibemaksuseaduse tähenduses. See tähendab, et soodustus laieneb eelkõige neile, kes keskenduvad noorsootöö seaduse alusel noorte tervistavale ja arendavale puhkusele.

Kavandatavad seadusemuudatused peavad läbima riigikogu menetluse, kus kultuurikomisjon kaalub nende lisamist eelnõusse 830 SE. Ministeerium loodab, et uus kord lõpetab aastaid kestnud ebakindluse ja loob laagrikorraldajatele võrdsed tingimused teiste haridusteenuste pakkujatega.