Tallinna üldplaneering, mille algatamise linnavalitsus teisipäeval heaks kiitis, valmib tõenäoliselt 2029. aastal, ütles linnapea Peeter Raudsepp (Isamaa).

Üldplaneering suunama pealinna ruumilist arengut järgmiseks 15-20 aastaks ning loob ühised põhimõtted, kuidas Tallinn areneb elamisväärse, sidusa ja konkurentsivõimelise linnana, teatas Tallinna pressiteenistus. Üldplaneering seab eesmärgiks tugevdada ka Tallinna identiteeti merelinnana.

Kehtiv üldplaneering on pärit aastast 2001 ehk veerand sajandit vana ning seda on aastate jooksul täiendatud linnaosade üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega. Edaspidi linnaosadele eraldi üldplaneeringuid enam koostama ei hakata. Küsimus jääb, mis saab Põhja-Tallinna üldplaneeringust, mis valmis ja võeti vastu eelmise linnavalitsuse ajal, kuid mida pole linnavolikogu veel kehtestanud.

Uus Tallinna üldplaneering koondab ruumilise arengu põhisuunad ühte linnaülesesse vaatesse ning loob aluse, et planeerimine, investeeringud ja valdkondlikud arengukavad lähtuksid ühistest põhimõtetest. Fookuses on mitme keskusega linna kujunemine, eri funktsioonide parem lõimimine, igapäevase sundliikumise vähendamine ning väärtuslike rohealade ja looduslike võrgustike hoidmine ja tugevdamine, teatas pressiteenistus.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, et hinnata planeeringuga kaasnevaid mõjusid loodusele ja inimese elukeskkonnale. Tallinn on erakordselt liigirikas linn – siinsetes eriilmelistes looduskeskkondades, sealhulgas randades, rabades, märgaladel ja metsades, võib kohata kuni kaks kolmandikku kõigist Eestis esinevatest liikidest, märgiti pressiteates.

Üldplaneeringu algataja ja kehtestaja on Tallinna linnavolikogu. Planeeringu koostamist korraldab Tallinna linnaplaneerimise amet koostöös keskkonna- ja kommunaalametiga. Kogu koostamisprotsessi käigus kavandab linn laiapõhjalist kaasamist – elanikel, ettevõtjatel ja huvigruppidel on võimalik osaleda aruteludes, töötubades ja küsitlustes.