Eesti presidendil on küll oluliselt vähem otsest võimu kui näiteks Ukraina presidendil, aga praegusi geopoliitilisi riske arvestades kujuneb tema roll Eestile arvatavasti äärmiselt oluliseks. Kui meie enda rahvalegi on presidendi ülesanded mõnevõrra ebaselged, siis kindlasti tuleb arvestada, et kriisisituatsioonis tajuvad liitlased Eesti presidendi tegusid võrdluses teiste tuntud presidentidega, mitte ei mõtle meie põhiseaduse eripäradele.

Seepärast on äärmiselt tähtis, et me valiksime võimalikult hea presidendi, kes suudab keerulises situatsioonis hästi toime tulla. Loomulikult tähendab "hea" inimeste jaoks väga palju erinevaid asju. Selleks, et oleks võimalik teha parim valik, teeme kodanikualgatuse korras presidendi valijatele ühe kasuliku spikri.

Eestis valivad presidenti riigikogu liikmed ja valimiskogu ning seepärast on võimalik rakendada eduka palkamise parimaid praktikaid. Just neid tahamegi praegu jagada.

Juhtide valiku otsused on üldiselt kõige halvemini tehtud juhtimisotsused. Vaid pooled neist, kes on aasta tagasi kedagi palganud, ütlevad, et valisid õige inimese ja nad teeksid täna uuesti sama otsuse.

Meie pikaajaline juhtide palkamise kogemus ja ka erialakirjandus ütleb selle ebaõnnestumise põhjuseks, et tavaliselt alustatakse kandidaatide võrdlustest ja tegevuste nimekirjadest, enne kui on kokku lepitud, mida valitav juht üldse saavutama peab. "See on lahe tüüp ja ta on praegu vaba" on väga paljude värbamisotsuste ajend. Pole ime, et sageli viltu läheb.

Ka Eesti põhiseadus loeb üles 20 tegevust, mida president peab tegema. Tegevuste loetlemine palkamisel on klassikaline kiirtee ebaõnnestumiseni, sest sellega ei määratleta, mis tulemust tahetakse saavutada. Tavaliselt on iga tegevust võimalik teostada nii, et see viib täiesti erinevale tulemusele. Enamasti küll ei saavutata ilma eesmärki seadmata üldse mingit tulemust.

Kui me näiteks valime sportlast, keda järgmisele olümpiale saata, ei alusta me nimedest. Eneli Jefimova, Henry Sildaru ja Ott Tänak on kõik suurepärased sportlased, aga ainult siis, kui nad võistlevad oma alal. Enne kandidaatide valikut peame selgeks tegema, mis alal üldse võistlus toimub.

Kõik välja pakutud presidendikandidaadid suurepärased inimesed, muidu neid ju ei esitataks. Milline neist järgmisel viiel aastal aga kõige paremini sobib, sõltub sellest, mida president peaks oma ametiajal saavutama. Põhiseadus seda ei ütle ja võibolla parem ongi, et see pole kivisse raiutud, sest igal ajal on erinevad väljakutsed ja vajadused.

Parima praktika järgi on edukal juhi valimisel kolm sammu:

1. Esmalt lepitakse kokku eesmärgid, mida juht peab saavutama. Kuigi tavaliselt on eesmärke palju, on neist tõesti olulised ainult 1–3.
2. Alles siis, kui eesmärgid on kokku lepitud, saab sõnastada kriteeriumid ehk oskused ja kogemused, mis võimaldavad soovitud eesmärke ellu viia.
3. Lõpuks, kui need kriteeriumid on sõnastatud, saab hakata sobivaid kandidaate otsima ja võrdlema.

Sageli juhtub, et kui eesmärgid ja kriteeriumid on hästi läbi mõeldud, suureneb võimalike kandidaatide ring ja see omakorda võib viia väga hea juhi valikuni.

Veebileht presidendivalimised-2026.ee ja Facebooki foorum on tehtud selleks, et kõik need, kes teemat oluliseks peavad, saaksid diskussioonis kaasa lüüa. Esimese sammuna palume kõigil mõelda, mis on teie arust 1–3 kõige tähtsamat eesmärki, mida järgmine Eesti president peaks saavutama.

Loodetavasti saame tarkade Eesti inimeste abiga ja värbamise põhitõdesid järgides leida parima presidendi, keda usaldab nii rahvas kui ka meie välispartnerid. Boonusena annab selline protsess ükskõik millisele valitud presidendile palju parema stardipositsiooni oma töös edukas olemiseks.