Planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadusega lihtsustatakse ja kiirendatakse planeerimismenetlusi. Muudatused võimaldavad omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Olulise mõjuga ehitisi nagu näiteks tuuleparke saab edaspidi planeerida üksnes detailplaneeringu alusel, ära jäävad omavalitsuse eriplaneering ja maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.

Loodava infosüsteemi kaudu tekib võimalus saata planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta, et tagada parem kaasatus.
Maa- ja Ruumiamet saab muudatustega õiguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel, nõudes teavet ja tehes vajadusel ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks.
Riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine jääb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse. Maa- ja ruumiameti haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär 9600 eurot. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027.
 
Sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega muudetakse tasude maksustamise reegleid, kui teenust osutatakse eraisikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel. Näiteks kui eraisik ostab teiselt eraisikult võlaõigusliku lepingu alusel eluaseme hooldus-, remondi- või lapsehoiuteenust, peab sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakse tasuma sarnaselt tulumaksuga teenustasu saaja.

Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. See puudutab eelkõige diginomaate, aga ka lühiajalisi esinejaid, koolitajaid, sportlasi ja filmivõtetel osalejaid. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027.
 
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk Euroopa Liidu ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Seaduse jõustumisel muutub varjupaigataotluste menetlemine kiiremaks ja varjupaigasüsteemi kuritarvitamine raskemaks. Taotlejate õigused on samal ajal paremini tagatud. Lisaks käivitub solidaarsusmehhanism, mille kaudu liikmesriigid saavad rändesurve korral üksteist toetada. See tähendab kas rahalist panust, ekspertide ja tehnika lähetamist või vajadusel inimeste ümberpaigutamist. Eesti saab igakordselt otsustada, millisel viisil panustada. Seadus jõustub 12. juunil.