"Algatus endiselt toimib, kuid uueks probleemiks on asjaolu, et rahaliselt panustab vaid umbes üheksa liikmesriiki," ütles Pavel Financial Timesile. "Algatuse kaudu on Ukrainale tarnitud kuni 50 protsenti kogu suurekaliibrilisest laskemoonast, mistõttu on seda väga raske millegi muuga asendada."

Praha on alates 2024. aastast koordineerinud enam kui nelja miljoni suurekaliibrilise suurtükimürsu tarnimist Kiievile, et täiendada Ukraina kahanevaid laskemoonavarusid ja toetada riigi kaitset Venemaa sissetungi vastu. 

Paveli sõnul tuleks algatuse tulevikku arutada juulis Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel.

Paveli kantselei keeldus nimetamast riike, kes hiljuti algatusest loobusid. 

Ühe lääneriikide sõjaväeametniku sõnul jätkavad Saksamaa ja mõned Põhjamaad osalemist, kuid "osale riikidele tundub nüüd veider maksta millegi eest, mida isegi juhtriigi võimupoliitikud korralikult ei toeta".

Babiš lubas valimiskampaania ajal, et Tšehhi kodanikud ei pea enam Ukraina relvastuse eest maksma. 

Babiš selgitas Financial Timesile, et tema valitsus eelistab suunata piiratud riigieelarve vahendid Tšehhi kodanikele, kuna majapidamistel on pärast Iraani konflikti raskusi energiaarvete tasumisega, ning seab selle Ukraina toetamisest ettepoole. 

"Meil ei ole raha, mistõttu saame vahendid teistelt riikidelt ja alles siis tarnime [laskemoona]," märkis Babiš.

Mulluse valimiskampaania ajal ähvardas Babiš laskemoonaostu algatuse täielikult peatada. Ta kritiseeris väidetavat läbipaistmatust raha kasutamisel ning leidis, et see toob liigset otsest kasu Prahas tegutsevale ettevõttele Czechoslovak Group (CSG). 

Euroopa üks suurimaid laskemoonatootjaid CSG on Tšehhi valitsuse peamine korporatiivne partner. Ettevõte otsib ja taastab Ukraina lääne toetajate nimel väljaspool NATO-t asuvatest riikidest pärit suurtükimürske. 

CSG omanik ja tegevjuht Michal Strnad sõnas, et Babiši valitsus jättis algatuse pärast ametisse astumist mitmeks kuuks ootele, kuna tekkis "teatud juriidiline küsimus, mis uuele valitsusele ei sobinud ning mille lahendamine võttis aega".

Strnadi hinnangul on siiski veel vara öelda, kas Kiiev saab sel aastal lääne liitlastelt vähem mürske. Üheks põhjuseks on asjaolu, et osa riike võib Ukrainale laskemoona tarnimiseks kasutada nüüd alternatiivseid kanaleid.

"Osa doonorriike andis mõista, et nad ei ole enam algatuse rahastamisest huvitatud, mistõttu ostavad nad laskemoona otse meilt või teistelt tarnijatelt," lisas Strnad. Tema sõnul ei ole algatus "surnud, vaid toimib endiselt, ent pisut aeglasemalt".