Kui Järvamaa osaühing Järva PM lõpetas esimese niidukorra juba 24. mail, hakati Põltsamaa külje all tegutsevas osaühingus Viraito silo tarvis heina niitma alles täna. Seevastu Väätsa Agros saadeti mehed ja masinad põllule silo tegema nädal tagasi.

"Võilill õitseb ja kõrreline ka juba hakkab õitsema. On kindlasti tagumine aeg silo teha. Saak on väga korralik, iga päevaga järjest rohkem kasvab. Oleme väga rahul, kuskil kümme tonni hektarilt. Hea saagi alus on ikkagi väetamine ja praegune ilmastik. Küll sademeid on meil vähe olnud, aga see jahe ja põuane kevad on ikkagi selle taimestiku võrsuma pannud. Me tavaliselt varume kuskil 40 000 tonni rohusilo ja 20 000 tonni maisisilo, aga eks sel aastal siis peame rohkem võib-olla varasemalt koristama järgmisi niiteid ka, et saada rohkem kvaliteeti, mitte kvantiteeti," lausus Väätsa Agro agronoom Kert Kiis.

Viljandimaal Kõo Agros läksid niidukid põllule samuti möödunud esmaspäeval, tavapärasest pisut varem. Heinasaagi üle kurta ka Kõo mail tänavu siiski ei saa.

"Värskematel rohumaadel on parem. Need, mis juba kauem on olnud - kolmas-neljas aasta - seal on natuke kesisem. Vist on ikkagi külmaga pihta saanud. Aga suures pildis on hästi," ütles Kõo Agro agronoom Andrei Pukman.

Pukmani sõnul tuleb vahepeal põlde väetada.

"Me paneme mõningatele põldudele vedelsõnnikut, aga mineraali praegu enam ei pane tänavu aasta. Eks ilmataat ütleb palju saame, kas kaks või kolm niidet veel, võib-olla neli," sõnas Pukman.

Väetised on läinud kallimaks, kuid Kõo Agro ostis kevade hakul kõik vajaliku ära. Taliviljade külviks vajalik väetis võib tulla aga palju kallim kui muidu.

"Sügise koha pealt on natuke keerulisem taliviljade külviks, kuid siis tuleb vedelsõnniku peale rohkem panustada," lausus Pukman.

Siiski loodetakse ka Kõo Agros silo varuda kuni 50 000 tonni, millest suurem osa tuleb maisipõllult.