Rahunemispeatus tähendab seda, et kui sõidukijuht ületab piirkiirust kuni 20 km/h, võib politseinik pakkuda trahvi asemel võimalust 45 minutit rahuneda. Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss rääkis, et inimesed on meetme hästi vastu võtnud.

"Üldiselt positiivselt, kui vähegi võimalik. Meil on paar erinevat sellist tüüpjuhtumit, kus siis ei võeta vastu: kui on kiire, kusagil on mingi aeg kokku lepitud, siis eelistatakse ka raha maksmist trahvi näol. Või siis on ka teinekord välismaalaste puhul, kes siis on mingil turismireisil, on valmis maksma trahvi ära, aga üldiselt meie enda Eesti inimesed on varmad tegelikult rahunemispeatustel olema," ütles Kirss.

Kõige rohkem on seni rahunejaid olnud Harju- ja Viljandimaal.

"Meil on hea meel tegelikult seda pakkuda. Me soovime natukene mittekaristuslikke meetmeid liiklusohutusse sisse tuua. Nende rahunemispeatuste ajal politseinikud tegelikult annavad võimaluse sellel rahunejal teha liiklusohutuse erinevaid ülesandeid: seal saad teha reaktsioonitesti endale mobiiliäpis ja samamoodi siis ka tutvuda seal erinevate liiklusohutuskaasustega, mis võib-olla panevad mõtlema rohkem selle kiiruseületamise ohtlikkuse peale," selgitas Kirss.

Rahunemispeatustega reide planeeritakse mitmest aspektist lähtuvalt, näiteks peab olema parkimiskoht, kuhu rahunejad suunata.

"Meil on pahatihti olnud suurema kiiruse ületajaid rohkem ja siis on ruumi teinekord ikka omajagu vaja. Planeerimine on ikkagi oluline. Mõte ei ole teha seda kaherealiste peal, kiirteedel Eesti mõistes, vaid pigem on nad ikkagi sellised kohad, kus on oht vastutulevale liiklusele, kui on oht laupkokkupõrkeks või siis jalakäijatele või liikluse teistele osalejatele, siis on need kohad valitud," tutvustas Kirss politsei taktikat.

Taavi Kirss lisas, et arvude järgi oli mullu Eestis kõige ohutum liiklusaasta ja trend on tänavu jätkunud.