Madise vastas hiljuti õiguskantsleri büroole tehtud pöördumisele, et ukrainlasele Eesti passi andmata jätmine ei ole põhiseadusega vastuolus.

Nimelt ei ole Eestis lubatud topeltkodakondsus, mis tähendab Eesti passi võtmisel automaatselt loobumist teiste riikide kodakondsusest, konkreetsel juhul Ukraina passist.

Kuna praegu ei luba Ukraina põhimõtteliselt oma kodanikel passist lahti öelda, ei olegi Ukraina kodanikel praegu võimalik Eesti kodanikuks saada.

Siseministeerium vastas ERR-ile, et kui taotlus on esitatud ning kõik muud punktid peale Ukraina-poolse kinnituse täidetud, saavad nood ukrainlased n-ö tingliku kodakondsuse, mis rakendub täiemahuliselt kodumaalt loa saamisel. See ei anna aga neile Eesti kodanike õigusi ning nad jäävad ikka Ukraina kodanikeks.

Õiguskantsleri sõnul sätestab ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, et kelleltki ei saa tema kodakondsust või selle muutmise õigust meelevaldselt ära võtta.

"Samas seotakse kodakondsusest loobumise õigus sageli konkreetsete piirangutega, näiteks sõjaväekohustuse täitmisega," lisas Madise.

Euroopa kodakondsuse konventsioon näeb ette, et riik ei sea kodakondsuse
omandamise tingimuseks teisest kodakondsusest vabastamist, kui see on võimatu või seda ei saa mõistlikult nõuda. Samas ei ole Eesti sellega liitunud.

"Märkisite oma avalduses, et Ukraina ei vabasta praegu inimesi oma kodakondsusest
sõjaseisukorra tõttu. Sellist olukorda ei ole põhjust pidada püsivaks," leidis Madise ning lisas: "Seetõttu ei ole põhjust nõuda, et Ukraina kodanikele tehtaks teisest kodakondsusest vabastamise nõude suhtes erandeid."

Pärast Ukraina sõja algust on kasvanud ka Eestis elavate Vene kodanike ja ka määratlemata kodakondsusega ehk nn halli passiga isikute soov võtta endale Eesti kodakondsus.

Varemgi on räägitud probleemidest Vene passist loobumisel Eesti kodakondsuse kasuks, kuid siseministeeriumi piirivalve- ja rändeosakonna nõunik Siiri Leskovi sõnul ei saa rääkida riigi täielikust kaastööst keeldumisest passist lahtiütlemisel.

"Järjekorrad on küll pikad, mistõttu on see protsess aeganõudvam kui varem, aga Venemaa kodakondsusest saavad inimesed ka praegu vabastuse," sõnas Leskov.

Ukraina kodanikke on Eestis 54 359, kuid siseministeeriumi andmetel on nendest üle poole sõja tõttu Eestisse põgenenud ning saanud ajutise kaitse.

Sellise kaitse saanud ukrainlased ei saa kodakondsust taotleda, kuna pole Eestis kaheksa aastat elanud. Lisaks ei ole paljudel ka pikaajalise elaniku elamisluba, mis on kodakondsuse taotlemiseks vajalik.

Kuigi elamislubade taotlused ja otsused pole aastate lõikes võrreldavad, sest taotluse ja otsuse vahele võib jääda ka rohkem kui aasta, siis siseministeeriumi eelmise aasta statistika järgi taotles Eesti kodakondsust 82 ja sai 22 ukrainlast.

Eesti kodanikuks said eelmisel aastal suure tõenäosusega need ukrainlased, kes on esitanud avalduse enne täiemahulise sõja algust.

Vene kodanikke on Eestis 74 069 ning pikaajalise elaniku elamisluba, mida Eesti passi taotlemiseks vaja, on neist 69 389-l. Eesti kodakondsust taotles 2025. aastal 461 ning sai kätte 314 Venemaa kodanikku.

Halli passiga on Eestis 57 299 inimest. Mullu taotles neist Eesti kodakondsust 299 ja sai 297.