Tegemist oli ühe pikima metsavendade lahinguga, mis kestis hommikust õhtuni. Seejärel õnnestus kõigil neljal mehel – Mihkel ja Heino Juhkamil ning Karl ja Leonhard Mooril õhtupimeduses piiramisrõngast välja murda. Hiljem sai Nõukogude võim nad siiski kätte ja hukkas Patarei vanglas mahalaskmisega.

"Ma sain sellest teada juba 30 aastat tagasi. Vahepeal oli see asi unustuses, aga siis hakati seda otsima ja kuna ma teadsin, et otsitakse, siis ma aitasin selle üles leida," lausus kaitseliitlane ja lahingupaiga leidja Tiit Vaide.

"Me teostasime siin väljakaevamisi ja leidsime jälgi lahingukäigust, mis võimaldab meil lahingu kulgu täpselt taastada. See lahing on eriline selle pärast, et esiteks oli see üks pikimatest metsavendade poolt peetud lahingutest, kus metsavennad pidasid lahingut hommikust õhtuni ja suutsid peale õhtut piiramisrõngast välja murda. See lahing oli ka Eesti metsavendade võit, sest selles lahingus ei langenud ükski metsavend, kõik pääsesid siit eluga ja vastaseid saadeti teise ilma päris palju," rääkis akadeemilise sõjaajaloo seltsi juhatuse liige Aart Nõmm.

"Mul on väga hea meel, et see ette võeti ja ma olen väga tänulik neile, kes sellele kõik kaasa aitasid. Ma saan aru, see ei ole kerge, üles otsida see koht, kus oli minu isa. Ime, et ta siit ära pääses. Mul on suur tänu kõikidele nendele, kes aitasid seda kivi teha, see jääb mulle väga kalliks," lausus metsavenna tütar Laine Kurves.