Madise: keskkonnaagentuur peab rajakaamerasse jäänud inimeste fotod kustutama

Keskkonnaagentuuri loodusseire meetodid on muutnud protsessi märgatavalt tõhusamaks, kuid privaatsuse tagamiseks tuleb täpsustada rajakaamerasse sattunud inimeste fotode käitlemist, märkis õiguskantsler Ülle Madise.
"Keskkonnaagentuur on muutnud loodusseire tänapäevase tehnoloogia abil märgatavalt tõhusamaks," märkis Madise oma seisukohas. Tema sõnul on senine praktika olnud läbimõeldud ning inimeste põhiõiguste piiramine uue tehnoloogia kasutamisel püsib mõõdukas, kui jätkatakse senist praktikat.
Õiguskantsler tõi esile, et praegu paigutatakse rajakaamerad vähekäidavatesse kohtadesse, seireperioodid kavandatakse valdavalt varakevadesse ja hilissügisesse ning inimesi teavitatakse kaamerate kasutamisest. Samuti tunnustas ta agentuuri tehnilisi seadistusi privaatsuse kaitsel.
"Oluline on ka see, et kasutatav liigituvastustarkvara on seadistatud loomaliikide, mitte kaamera vaatevälja sattunud inimeste tuvastamiseks," nentis Madise.
Sellest hoolimata vajab andmete säilitamise kord õiguskantsleri hinnangul juriidilist täpsustamist, sest praegu puudub sisuline õigustus inimeste fotode pikemaks hoidmiseks.
"Korra punktis 7.1 tuleks täpsustada isikuandmete kustutamise tähtaega," soovitas Madise. Ta viitas võimalusele lisada punktile täiendus, mis nõuaks andmete kustutamist hiljemalt kindla aja jooksul pärast salvestise üleslaadimist.
Eriti tähelepanelik tuleb olla olukordades, kus rajakaameraga tehtud foto inimesest edastatakse järelevalveasutusele või õiguskaitseorganile menetluse läbiviimiseks. Õiguskantsler rõhutas, et sellisel juhul tuleb keskkonnaagentuuril foto pärast edastamist kohe kustutada.
"Foto säilitamist keskkonnaagentuuri andmekogus ei luba ükski õigusakt," toonitas Madise ja palus sellest lähtudes muuta rajakaamerate kasutamise korra punkti 7.3. Ta lisas, et arvestades rajakaamerate kasutamise eesmärki – mis on praegu üksnes ulukite seire –, ei ole inimesest tehtud fotode säilitamiseks vajadust.
Õiguskantsler juhtis tähelepanu võimalikele tulevikuplaanidele, kui rajakaameraid peaks kunagi soovitatama kasutada muul otstarbel, näiteks metsa prügi viijate ja salaküttide tuvastamiseks ning karistamiseks.
Kui keskkonnaagentuuril tekib vajadus selliseid fotosid säilitada, ei piisa praegusest regulatsioonist. Sellisel juhul peab riigikogu selleks eelnevalt põhiseaduspärase seadusega loa andma, võttis Madise teema kokku.
Toimetaja: Mari Peegel











